{"id":1465,"date":"2020-12-09T12:12:30","date_gmt":"2020-12-09T10:12:30","guid":{"rendered":"https:\/\/fermi.ee\/?p=1465"},"modified":"2020-12-09T12:12:30","modified_gmt":"2020-12-09T10:12:30","slug":"kaspar-koop-tuumajaamade-laheduse-ja-verevahi-seos-pole-toestatud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/fermi.ee\/ru\/kaspar-koop-tuumajaamade-laheduse-ja-verevahi-seos-pole-toestatud\/","title":{"rendered":"\u041a\u0430\u0441\u043f\u0430\u0440 \u041a\u0451\u043f: \u0441\u0432\u044f\u0437\u044c \u043c\u0435\u0436\u0434\u0443 \u0431\u043b\u0438\u0437\u043e\u0441\u0442\u044c\u044e \u0430\u0442\u043e\u043c\u043d\u044b\u0445 \u044d\u043b\u0435\u043a\u0442\u0440\u043e\u0441\u0442\u0430\u043d\u0446\u0438\u0439 \u0438 \u0440\u0430\u043a\u043e\u043c \u043a\u0440\u043e\u0432\u0438 \u043d\u0435 \u0434\u043e\u043a\u0430\u0437\u0430\u043d\u0430"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kaspar K\u00f6\u00f6p, PhD, tuumaenergeetika ohutuse spetsialist<\/span><\/p>\n<p>Artikli <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1199266\/kaspar-koop-tuumajaamade-laheduse-ja-verevahi-seos-pole-toestatud\">l\u00fchendatud versioon<\/a> ilmus 9.12.2020 ERR Novaatoris.<\/p>\n<p><em><span style=\"font-weight: 400;\">Sissejuhatus: leukeemia olemus, kulg, tekkep\u00f5hjused ja riskitegurid: <\/span><a href=\"https:\/\/sinutervelaps.blog\/2018\/05\/24\/lapseea-koige-sagedasem-vahk-voib-olla-ennetatav\/\"><span style=\"font-weight: 400;\">https:\/\/sinutervelaps.blog\/2018\/05\/24\/lapseea-koige-sagedasem-vahk-voib-olla-ennetatav\/<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">\u00a0<\/span><\/em><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi doktorant<\/span><span style=\"font-weight: 400;\"> Ants Tull esitas oma <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1194364\/ants-tull-tuumajaama-laheduses-elamine-tostab-lastel-verevahi-riski\">arvamusartiklis<\/a> t\u00f5siseid v\u00e4iteid selle kohta, et tuumajaama ehitusega kaasneb leukeemiasse haigestumuse risk, seda eriti laste puhul ning looteeas. Tegemist on v\u00e4ga olulise teemaga, mis tuleb p\u00f5hjalikult l\u00e4bi arutada Eestisse v\u00e4ikereaktori arendamise kaalumisel.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Lapseea leukeemia ja tuumajaamade omavahelist seost on uuritud aastak\u00fcmneid (UNSCEAR 2017). Tegemist on h\u00e4sti uuritud valdkonnaga (Boulton 2019), mida kinnitab ka asjaolu, et v\u00e4ga paljude erinevate uuringute ja meetoditega pole nimetatud seost leitud, nagu toovad v\u00e4lja ka Kr\u00e4mer ja Armingen oma anal\u00fc\u00fcsis (Kr\u00e4mer ja Arminger 2010)<\/span><span style=\"font-weight: 400;\"><br \/>\n<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">\u201eJaama \u00fcmbruse v\u00e4ikelinnades ei leitud \u00fclem\u00e4\u00e4raseid juhtumeid (Sofer jt. 1991)\u201d\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">&#8220;Meie uuring ei anna t\u00f5endeid laste leukeemia suurenenud riski kohta tuumarajatiste l\u00e4heduses (Michaelis jt. 1992)&#8221;\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">&#8220;Leukeemia ja l\u00fcmfoomide suremuse suurenemist Jaapani tuumaelektrijaamade l\u00e4heduses pole (Iwasaki jt. 1995)&#8221;\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">&#8220;Me ei t\u00e4heldatud statistiliselt olulist klasterdust uuritud juhtumites nelja tuumajaama juures (Waller jt. 1995)&#8221;\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">&#8220;Puudusid t\u00f5endid lapseea leukeemia \u00fcldise suurenenud riski kohta [\u2026] \u0160otimaa tuumarajatiste \u00fcmbruses (Sharp jt. 1996)&#8221;\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">&#8220;Kogu tsoonis pole lastel pahaloomulise hematoloogilise haiguse riski suurenemist (Bouges jt. 1999)&#8221;\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">&#8220;Meie uuring ei n\u00e4ita mingeid t\u00f5endeid lapseea leukeemia riski suurenemisest 20 km kaugusel 29 uuritud tuumarajatisest (White-Koning jt. 2004)&#8221;\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">&#8220;Puudub indikatsioon mingistki m\u00f5just laste v\u00e4hi esinemissagedusele (COMARE 2006)&#8221;\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">&#8220;J\u00e4reldatakse, et pole t\u00f5endeid selle kohta, et alla viie aasta vanuste laste \u00e4gedasse leukeemiasse haigestumine esineks sagedamini Suurbritannia tuumajaamade l\u00e4heduses (Bithell jt. 2008)&#8221;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">&#8220;Statistiliselt olulist keskmist ei t\u00e4heldatud ei kogu uurimispiirkonna ega \u00fcksikute tuumaelektrijaamade l\u00e4hedal (Kaatsch jt. 2008)&#8221;\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">&#8220;Meie tulemused ei viita lapseea leukeemia ja muude v\u00e4hivormide suurenemisele Soome tuumaelektrijaamade l\u00e4heduses (Hein\u00e4vara jt. 2009)&#8221;<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Millest on siis tingitud asjaolu, et erinevad uuringud j\u00f5uavad k\u00fcll sarnaste uurimistulemusteni (leukeemiasse haigestumine tundub olevat tuumajaamade l\u00e4histel keskmisest k\u00f5rgem), kuid ei anna alust p\u00f5hjuslikule seosele? Toon v\u00e4lja m\u00f5ned punktid Kr\u00e4meri ja Armingeni anal\u00fc\u00fcsist (Kr\u00e4mer, Arminger 2010):<\/span><\/p>\n<ol>\n<li style=\"font-weight: 400;\"><span style=\"font-weight: 400;\">\u00dcheks teguriks, mis v\u00f5imaldab erisuguseid korrelatsioone, on uuringu vaatluse all olev periood. V\u00f5ib tuua mitmeid n\u00e4iteid uuringutest, kus k\u00f5rgemat suremust leiti ainult teatud perioodidel, aga mitte teistel (Kaatsch jt. 2008, Heasman jt. 1987). Uuringud Kanada laste leukeemia juhtumite suure arvu kohta tuumajaamade l\u00e4heduses, mida oma j\u00e4reldustes kasutab Greiser (Greiser 2009), katavad vaid perioodi kuni 1986. Peale seda aastat juhtumite arv ei \u00fcletanud statistiliselt olulist piiri.<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Samuti v\u00f5ib uuringu tulemusi eba\u00fchtlasemas suunas m\u00f5jutada asukoha kauguse valik v\u00f5imalikust kiirgusallikast. Erinevad uuringud kasutavad erinevaid kaugusi, n\u00e4iteks 6.5 km (Evrard jt. 2006), 20 km (Laurier jt. 2008), 25 km v\u00f5i 50 km (COMARE 2005, 2006) v\u00f5i tervet riigi pindala, nagu suurem osa Kanada ja USA uuringutest. T\u00e4nu uuringute suurele hulgale on lihtne leida kaugusi, kus suremus on suurem kui teiste kauguste puhul. Samas ei ole t\u00f5endatud, et t\u00f5en\u00e4osus alati t\u00f5useb kauguse v\u00e4henemisega. Laurier (Laurier jt. 2006) leidis, et 5 km kaugusel t\u00e4heldati v\u00e4hem leukeemia juhtumeid kui eeldati; samas kui 20 km kaugusel leiti juhtumeid eeldatust rohkem. Sarnaste tulemusteni j\u00f5udis Bithell (Bithell jt. 2008), kes leidis et \u201cei ole seost laste leukeemia juhtude ja tuumajaamade l\u00e4heduse vahel \u00dchendkuningriigis\u201d.<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Ka ei ole j\u00e4rjepidevust v\u00e4hihaiguse t\u00fc\u00fcpide osas. Uuritud haiguste seas on olnud nii m\u00fceloidleukeemia, \u00e4ge l\u00fcmfoblastiline leukeemia, \u00e4ge mitte-l\u00fcmfoblastiline leukeemia, mitte-Hodgkini l\u00fcmfoom, kui ka muud v\u00e4hid. Haiguse t\u00fc\u00fcpide paljusus viib selleni, et teatud liiki v\u00e4hkhaigusi v\u00f5ib olla \u00fches asukohas rohkem, samas kui teisi on v\u00e4hem. Kaatsch (Kaatsch jt. 2008) jt leidis leukeemia juhtude paljususe, samas kui muid laste v\u00e4hkhaigusi oli tuumajaamade l\u00e4heduses v\u00e4hem. Selline korrelatsioon on raskesti selgitatav, kui uuringu eesm\u00e4rgiks oli t\u00f5estada, et tuumajaamade l\u00e4hedal elamine p\u00f5hjustab leukeemiat.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Muutujate paljusus uuringute l\u00f5ikes annab ka v\u00f5imaluse leida v\u00e4ga erinevaid ja m\u00f5nikord korduvaid korrelatsioone, mis tunduvad esmapilgul ja s\u00fcvenemata statistiliselt olulised, kuid mille t\u00f5endatavus kordusuuringutega pole andnud tulemusi. Paljude muutujatega uuringut l\u00e4bi viies on lihtne leida olukord, mis vastab algsele h\u00fcpoteesile, nagu ka hr Tulli poolt tsiteeritud K\u00f6rblein ja Hoffmann (K\u00f6rblein ja Hoffmann 1999), kes peale esialgset negatiivset uuringu tulemust saavutasid oma eesm\u00e4rgi kasutades samu algandmeid, kuid muutes anal\u00fc\u00fcsi metoodikat. K\u00f6rbleini ja Hoffmanni uuringutes, nagu ka hilisemates kontrolluringutes v\u00f5eti arvesse ainult kodune aadress diagnoosi saamise hetkel. Kui kaua enne seda sellel aadressil elati, ei ole teada. Samuti ei ole teada, kui suure osa oma igap\u00e4evasest elust viibis laps sellel aadressil. Ei uuritud, kus laps lasteaias k\u00e4is, kas ja kui palju oldi vanavanemate juures, puhkusereisidel (lennureisidel saadav kiirgusdoos on kordades suurem kui tuumajaama l\u00e4histel elades), laagrites jne. Kiirgusdoosi hindamiseks oleks aga vaja selliseid andmeid teada, sest \u00fcheks h\u00fcpoteesiks oli kiirguse m\u00f5ju konkreetselt tuumajaamadest, kuid tegelikkuses tuumajaama l\u00e4hedal viibimise aega ei hinnatud. Uuringus ei ole arvesse v\u00f5etud ka kohaliku taustkiirguse suurust, mis v\u00f5ib Saksamaa eri piirkondades m\u00e4rgatavalt erineda. Kokkuv\u00f5tlikult, uuringu olulisemaks puuduseks nimetatakse seda, et uuringus uuriti ainult \u00fchte aspekti, milleks on kaugus tuumajaamast, samas on teada, et leukeemiat v\u00f5ivad p\u00f5hjustada paljud faktorid, mille esinemist ei uuritud.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Tulli artiklis leidub ka v\u00e4ide, mille kohaselt on \u201ckiirgusele v\u00e4ga vastuv\u00f5tlikud veel ema\u00fcsas lapsed, kelle t\u00fcvirakud luu\u00fcdis ja l\u00fcmfikudedes on v\u00e4ga tundlikud radioaktiivsuse suhtes, mis kutsub esile valgetes verelibledes mutatsioone\u201d. Samas on viidatud uuringutele Jaapani II maailmas\u00f5ja aatompommir\u00fcnnakud \u00fcle elanud naiste ja nende tol hetkel s\u00fcndimata laste geneetilistele kiirguskahjustustele. Selle uuringu tulemusi on t\u00f5esti ka varem v\u00e4\u00e4riti m\u00f5istetud ja tulemused viitavad hoopis vastupidisele (COMARE 2016). Ohtaki jt (Ohtaki jt. 2004) leidsid hoopis, et aatompommi plahvatusest kiiritada saanud naiste <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">in utero <\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">lastel, kelle kiiritusdoos \u00fcletas ~100 mGy, ei esinenud sagedamini stabiilset kromosoomi translokatsiooni, erinevalt nende emadest, kellel esines &#8211; viidates sellele, et ema\u00fcsas lapse rakud olid t\u00e4iskasvanu rakkudest paremini v\u00f5imelised DNA-kahjustusi parandama.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Niisugused vastur\u00e4\u00e4kivused \u00e4ratavad kahtlemata t\u00e4helepanu ka teistes teadlastes, mist\u00f5ttu tasub lisaks uuringutele endile alati t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka sellele, millist tagasisidet need uuringud teadusringkondadest saanud on (COMARE 2016, UNSCEAR 2017).\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kuna Ants Tulli artiklis oli keskendutud Saksamaa leukeemiauuringutele, tuleks r\u00e4\u00e4kida ka leukeemia koguarvudest Saksamaal \u00fcldisemalt. Viidatud uuringute alusandmetest selgub, et Saksamaal saab igal aastal m\u00f5ne pahaloomulise haiguse (v\u00e4hi) umbes 1800 alla 15-aastast last (Kaatsch jt. 2008). 600 juhul on selleks v\u00e4hivormiks leukeemia ning seejuures on haigete laste mediaanvanus 5 aastat. Leukeemia on alla 5 aastaste laste seas k\u00f5ige levinum v\u00e4hi vorm \u2013 100 000 lapse kohta esineb Saksamaal 5 leukeemia juhtu. Nii Saksamaal kui mujal Euroopas on aastatel 1978-1997 t\u00f5usnud leukeemia esinemine lastel keskmiselt 0,6% aastas (Kaatsch jt. 2006), seejuures on risk k\u00f5rgem t\u00f6\u00f6stusriikides. Maapiirkondades esineb piirkondlikke l\u00fchiajalisi koldeid ning arvatakse, et need on p\u00f5hjustatud mingisuguste nakkuslike patogeenide poolt. N\u00e4iteks (Alexander jt. 1998), kus leiti, et uuringu subjektidel oli statistilisest oodatust suurem aeg-ruumi kattuvus, ehk inimesed viibisid eeldatust rohkem samal ajal samas kohas. See viitab, et inimeste omavahelisel kokkupuutel ja leukeemia kolletel on statistiline seos.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kuigi \u00fcldiselt t\u00f5devad teadlased, et suured ioniseeriva kiirguse doosid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada leukeemiat, pole suudetud t\u00f5estada, et ka v\u00e4ikesed doosid seda teeksid (CNCS 2020). Sellest hoolimata on t\u00e4nap\u00e4evane kiirguskaitse \u00fcles ehitatud konservatiivsel eeldusel, et ka v\u00e4ikesed kiirgusdoosid v\u00f5ivad suurendada v\u00e4hkkasvajate teket. T\u00e4nap\u00e4evane kiirguskaitse lubab vaid selliseid kiirgustegevusi, millest tulenev aastane doos tavaelanikule j\u00e4\u00e4b alla 1 mSv. See n\u00f5ue kehtib ka tuumajaamade puhul, kuid tavapraktikas j\u00e4\u00e4vad doosid tugevalt alla piirnormi. V\u00f5rdluseks v\u00f5ib v\u00e4lja tuua, et erinevatest looduslikest kiirgusallikatest p\u00f5hjustatud keskmine doos Eesti tingimustes on ligikaudu 3 mSv\/aastas (Lust 2012).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Andmed Saksamaa tuumaelektrijaamadest l\u00e4htunud kiirguse kohta ei n\u00e4ita, et praeguste teadmiste kohaselt oleks olnud v\u00f5imalik saada piisavalt suur kiirgusdoos, mis seniste uuringute p\u00f5hjal oleks olnud v\u00f5imeline leukeemiat tekitama. Teadaolevate andmete p\u00f5hjal oli kiirgus igast uurimise all olevast jaamast oluliselt enam kui tuhat korda v\u00e4iksem inimese aastasest saadavast looduslikust ning meditsiinilisest kiirgusdoosist (COMARE 2011).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Tulli poolt tsiteeritud Bakeri artikkel teeb oma meta-anal\u00fc\u00fcsist hea kokkuv\u00f5tte, kirjutades: \u201eKui doosid on liiga v\u00e4ikesed, et suurendada haigestumuse riski, v\u00f5iks eeldada, et haigestumuse tase j\u00e4\u00e4b samaks enne ja p\u00e4rast jaama k\u00e4ivitamist. Mitmed uuringud suutsid hinnata haigestumust piirkondades enne ja p\u00e4rast tuumarajatise k\u00e4ivitumist (Baron 1984; Clarke jt. 1989, 1991; Jablon jt. 1990; McLaughlin jt. 1993). Haigestumuse tase j\u00e4i samaks ka seal, kus see oli juba varem k\u00f5rgem. N\u00e4iteks uuris Jablon 62 tuumarajatise asukohta USA-s ja leidis, et laste haigestumus leukeemiasse oli k\u00f5rgem hoopis enne jaama k\u00e4ivitamist (Jablon et al. 1990)\u201d.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">\u00dcks huvitav korrelatsioon veel. 1989. aastal avaldati uuring, kus j\u00f5uti \u00fcsna intrigeeriva tulemuseni. Selles anal\u00fc\u00fcsiti inimeste terviseandmeid ja leukeemiasse suremuse riski Inglismaa ja Walesi 400 erinevas piirkonnas, kus asusid tuumajaamad v\u00f5i kuhu nende rajamist oli kunagi kaalutud, kuid polnud kunagi rajatud. Selgus, et noorte suremus leukeemiasse ja Hodgkini t\u00f5ppe oli v\u00f5rreldav nii valmis ehitatud kui ehitamata j\u00e4etud tuumajaamade l\u00e4hedal. Sellest uuringust l\u00e4htub, et leukeemiariski ei pruugi kasvatada mitte tuumajaam, vaid mingid teised, tuvastamata riskitegurid (Cook-Mozaffari 1989).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Niisiis v\u00f5ib v\u00e4hkkasvajate, sh leukeemia, p\u00f5hjused peituda paljudes inimest m\u00f5jutavates faktorites.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Imperial Kolled\u017ei molekulaarpatoloogia professor Geraldine Thomas \u00fctleb, et parimad teadlased \u00fcle maailma ei ole suutnud madalate kiirgusdooside ja tervisem\u00f5jude vahel p\u00f5hjuslikku seost kinnitada. Seda v\u00f5ib v\u00f5rrelda n\u00f5ela otsimisega keskkonnatoksiinide heinakuhjast, milles me k\u00f5ik elame. Kusjuures sellest vaid osa on ioniseeriv kiirgus, millest omakorda hinnanguliselt 85% on looduslikku p\u00e4ritolu ehk mitte otsene inimtegevuse tagaj\u00e4rg (Thomas 2016).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5ib ulatuslikele uuringutele ja kontrolluuringutele tuginedes v\u00e4ita, et tuumajaama l\u00e4hedal elamise ja v\u00e4hki haigestumise vahel puudub t\u00f5estatud seos.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Pean \u00fclimalt oluliseks ka selgitada, miks me Fermi Energias \u00fcle\u00fcldse niisuguse keerulise teemaga, nagu Eesti oma tuumajaam, tegeleme. P\u00f5hjus on lihtne &#8211; meile ei ole teada teist alternatiivi tagada suuremahuline pikaaegne s\u00fcsinikheitmeta energiatootmine, millega samas ei kaasneks suuremad kulud Eesti elektritarbijatele. Ainus viis Eestis ilmast s\u00f5ltumatult elektrit toota on kas midagi p\u00f5letada v\u00f5i tuumaenergiat kasutada. Meie ei ole p\u00f5letamise poolt, sest just erinevate materjalide &#8211; fossiilide v\u00f5i puidu &#8211; p\u00f5letamise k\u00e4igus eraldub tohutul hulgal atmosf\u00e4\u00e4ri saastavaid aineid, mis v\u00e4ga otseselt ja t\u00f5endatult kahjustavad inimeste tervist. Kivis\u00f6e ja teiste fossiilsete k\u00fctuste elektriks p\u00f5letamise heitgaaside t\u00f5ttu sureb enneaegselt hinnanguliselt 8,8 miljonit inimest aastas (Lelieveld jt. 2019). Selline arv ei ole enam juhuslik korrelatsioon, vaid t\u00f5endatud korduvate ja iga-aastaste uuringutega.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Meie argument Kundas toimunud kohtumisel tutvumata lennult Ants Tulli esitatud uuringute sisuga oli, et kui t\u00f5epoolest oleks teaduslikult \u00fchem\u00f5tteliselt t\u00f5endatud tuumaenergia kasutamise t\u00f5ttu v\u00e4ikelaste leukeemia, kas on usutav, et demokraatlikus ja vaba ajakirjandusega Soomes, Rootsis, mujal Euroopa Liidus, Ameerika \u00dchendriikides, Kanadas, Koreas, Jaapanis ja paljudes teistes riikides poleks p\u00e4evapealt sellised elektrijaamad riiklike tuumaenergia regulaatorite poolt suletud? Kinnitame Fermi Energia poolt t\u00e4ie vastutustundega iseenda, oma pere, Eesti avalikkuse ning k\u00f5igi elanike ees, et kaalume vaid tehnoloogiaid, mis tagavad k\u00f5rgeima taseme ohutuse ning v\u00f5rreldes t\u00e4nase energiatootmisega v\u00e4hendavad oluliselt keskkonna jalaj\u00e4lge. T\u00f5endame enda tehnilisi valikuid l\u00e4hiaastail nii rahvusvahelistele partneritele ja j\u00e4relvalveasutustele, p\u00e4devatele ametnikele ja teadlastele kui ka Eesti avalikkusele.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Viited:<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Alexander FE, Boyle P, Carli PM, Coebergh JW, Draper GJ, Ekbom A, et al. (1998) Spatial temporal patterns in childhood leukaemia: further evidence for an infectious origin: EUROCLUS project. Br J Cancer; 77:812\u2013817.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Baker, P. J. and Hoel, D. G. (2007): \u201cMeta-analysis of standardised incidence and mortality rates of childhood leukaemia in proximity to nuclear facilities\u201d, European Journal of Cancer Care 16, 355 \u2013 363.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Baron J.A. (1984) Cancer mortality in small areas around nuclear facilities in England and Wales. British Journal of Cancer 50, 815\u2013824.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Bithell, J. F., Keegan, T. J., Kroll, M. E., Murphy, M. F. and Vincent, T. J. (2008): \u201cChildhood leukaemia near British nuclear installations: Methodological issues and recent results\u201d, Radiation Protection Dosimetry 132, 191 \u2013 197.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Bouges S, Daur\u00e8s J-P, H\u00e9brard M. Incidence des leuc\u00e9mies aigu\u00ebs, lymphomes et cancers thyro\u00efdiens chez les enfants de moins de 15 ans vivant autour du site nucl\u00e9aire de Marcoule de 1985 \u00e0 1995. Rev Epidemiol Sante Publique. 1999;47:205\u2013217.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Boulton, F. (2019): Ionising radiation and childhood leukaemia revisited,Medicine, Conflict and Survival, DOI: 10.1080\/13623699.2019.1571684<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Canadian Nuclear Safety Commission (CNSC) \u201eFact Sheet: The KiKK Study Explained\u201c, http:\/\/nuclearsafety.gc.ca\/eng\/resources\/perspectives-on-nuclear-issues\/the-kikk-study-explained-fact-sheet.cfm (kasutatud 20.11.2020).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Clarke E.A., McLaughlin J. &amp; Anderson T.W. (1989) Childhood Leukemia Around Canadian Nuclear Facilities \u2013 Phase I, Final Report. Atomic Energy Control Board, Ottawa, ON, Canada.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Clarke E.A., McLaughlin J. &amp; Anderson T.W. (1991) Childhood Leukemia Around Canadian Nuclear Facilities \u2013 Phase II, Final Report. Atomic Energy Control Board, Ottawa, ON, Canada.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Committee on medical aspects of radiation in the environment (COMARE) 2005 \u201cThe incidence of childhood cancer around nuclear installations in Great Britain\u201d, 10th report, London.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Committee on medical aspects of radiation in the environment (COMARE) 2006:\u201cThe incidence of childhood cancer around nuclear installations in Great Britain\u201d, 11th report, London.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Committee on Medical Aspects of Radiation in the Environment (COMARE) 2011, \u201eFurther consideration of the incidence of childhood leukaemia around nuclear power plants in Great Britain.\u201c, 14th report, London.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Committee on Medical Aspects of Radiation in the Environment (COMARE) 2016, \u201cFurther consideration of the incidence of cancers around the nuclear installations at Sellafield and Dounreay\u201d, 17th report, London.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Cook-Mozaffari P, Darby S and Doll R (1989). Cancer near potential sites of nuclear installations. Lancet 2, 1145\u20131147.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Evrard, A. S., H\u00e9mon, D., Morin, A., Laurier, D., Tirmarche, M., Backe, J. C., Chartier M. and Clavel J. (2006): \u201cChildhood leukaemia around French nuclear installations using geographic zoning based on gaseous discharge dose estimates\u201d, British Journal of Cancer 94, 1342 \u2013 1347.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Greiser, E. (2009): \u201eLeuk\u00e4mie-Erkrankungen bei Kindern und Jugendliche in der Umgebung von Kernkraftwerken in f\u00fcnf L\u00e4ndern\u201c, Report prepared for the political party B\u00fcndnis 90 \/ Gr\u00fcne, see http:\/\/www.gruenebundestag.de\/cms\/archiv\/dokbin\/302\/302113.studie_leukaemierisiko.pdf\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Heasman, M.A., Urquhart, J.D., Black, R.J. and Kemp, I.W. (1987): \u201cLeukemia in young persons in Scotland: a study of its geographical distribution and relationship to nuclear installations\u201d, Health Bulletin 45, 147 \u2013 151.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Hein\u00e4vara, S., Toikkanen, S., Pasanen, K., Verkasalo, P. K., P\u00e4ivi, K and Auvinen, A. (2010): \u201eCancer incidence in the vicinity of Finnish nuclear power plants: an emphasis on childhood leukemia\u201d, Cancer Causes and Control 21, 587 \u2013 595.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Iwasaki, T., Nishizawa, K. and Murata, M. (1995): \u201cLeukaemia and lymphoma mortality in the vicinity of nuclear power stations in Japan\u201c, Journal of Radiological Protection 15, 271 \u2013 288.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Jablon S., Hrubec Z., Boice J.D. &amp; Stone B.J. (1990) Cancer in Populations Living Near Nuclear Facilites Vol. 2. Public Health Service, US Department of Health and Human Services, Bethesda, MD, USA.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kaatsch P, Steliarova-Foucher E, Crocetti E, Magnani C, Spix C, Zambon P. (2006) Time trends of cancer incidence in European children (1978-1997): report from the ACCIS project. Eur J Cancer. 2006;42:1961\u20131971.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kaatsch, P., Spix, C., Jung, I. and Blettner, M. (2008): \u201cChildhood leukemia in the vicinity of nuclear power plants in Germany\u201d, Deutsches \u00c4rzteblatt International 105, 725 \u2013 732.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kr\u00e4mer, W., Arminger G (2010) \u201c\u201cTrue Believers\u201d or Numerical Terrorism at the Nuclear Power Plant\u201d (20109:. CESIFO Working Paper No. 3180 Category12: Empirical and Theoretical Methods.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">K\u00f6rblein, A. and Hoffmann, W. (1999): \u201cChildhood cancer in the vicinity of German nuclear power plants\u201c, Medicine &amp; Global Survival 6, 18-23.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Laurier, D. and Bard, L.: \u201cEpidemiologic studies of leukemia among Persons under 25 years of age living near nuclear sites\u201c, Epidemiologic Reviews 21, 188 \u2013 206.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Lelieveld, J. Klingm\u00fcller, K. Pozzer, A. Burnett, R. T. Haines, A. Ramanathan, V. \u201cEffects of fossil fuel and total anthropogenic emission removal on public health and climate\u201d Proceedings of the National Academy of Sciences Apr 2019, 116 (15) 7192-7197; DOI: 10.1073\/pnas.1819989116<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Lust, M., 2012 &#8220;Assessment of dose components to Estonian population&#8221;, PhD thesis, Tartu \u00dclikooli Kirjastus.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">McLaughlin J.R., Clarke E.A., Nishri E.D. &amp; Anderson T.W. (1993) Childhood leukemia in the vicinity of Canadian nuclear facilities. Cancer Causes and Control 4, 51\u201358.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Michaelis, J., Keller, B., Haaf, G. and Kaatsch, P. (1992): \u201cIncidence of childhood malignancies in the vicinity of West German nuclear power plants\u201c, Cancer Causes Control 3, 255 \u2013 263.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Ohtaki K, Kodama Y, Nakano M, Itoh M, Awa A A, Cologne J and Nakamura N (2004). Human fetuses do not register chromosome damage inflicted by radiation exposure in lymphoid precursor cells except for a small but significant effect at low doses. Radiat Res 161(4): 373\u2013379.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Sharp, L., Black, R. J., Harkness, E. F. and McKinney, P. A. (1996): \u201cIncidence of childhood leukaemia and non-Hodgkin\u2019s lymphoma in the vicinity of nuclear sites in Scotland\u201d, Occupational and Environmental Medicine 53, 823 \u2013 831.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Sofer, T., Goldsmith, J. R., Nusselder, I. and Katz, L. (1991): \u201cGeographic and temporal trends of childhood leukaemia in relation to the nuclear power plant in the Negev\u201d, Public Health Review 19, 191 \u2013 198.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Thomas, G. A., and Symonds, P. (2016):\u00a0 &#8220;Radiation exposure and health effects\u2013is it time to reassess the real consequences?&#8221; Clinical Oncology 28, 231 &#8211; 236.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">UNSCEAR (2017): \u201cSources, Effects and Risks of Ionizing Radiation\u201d, UNSCEAR 2016 Report: Report to the General Assembly, with Scientific Annexes. United Nations.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Waller, L. A., Turnbull, B.W., Gustafsson, G., Hjalmars, U. and Andersson, B. (1995): \u201cDetection and assessment of clusters of disease: an application to nuclear power plant facilities and childhood leukaemia in Sweden\u201d, Statistics in Medicine 14, 3 \u2013 16.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">White-Koning, M. L., H\u00e9mon, D., Laurier, D., Tirmarche, M. Jougla, E. Goubin, A. and Clavel J. (2004): \u201cIncidence of childhood leukaemia in the vicinity of nuclear sites in France, 1990-1998\u201d, British Journal of Cancer 91, 916 \u2013 922.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kaspar K\u00f6\u00f6p, PhD, tuumaenergeetika ohutuse spetsialist Artikli l\u00fchendatud versioon ilmus 9.12.2020 ERR Novaatoris. Sissejuhatus: leukeemia olemus, kulg, tekkep\u00f5hjused ja riskitegurid: https:\/\/sinutervelaps.blog\/2018\/05\/24\/lapseea-koige-sagedasem-vahk-voib-olla-ennetatav\/\u00a0 &nbsp; Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi doktorant Ants Tull esitas oma arvamusartiklis t\u00f5siseid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":1468,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"default","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"default","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-1465","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/fermi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1465","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/fermi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/fermi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fermi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fermi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1465"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/fermi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1465\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1469,"href":"https:\/\/fermi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1465\/revisions\/1469"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fermi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1468"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/fermi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1465"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/fermi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1465"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/fermi.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1465"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}