Kuigi praegu on tuumaenergia fossiilkütuste asendamiseks liiga kallis, aitaks tagada uue põlvkonna tuumajaam ühtaegu Eesti energiajulgeolekut ja langetada elektrihinda, leiab Eestit väisanud ettevõtte Moltex Energy esindaja Simon Newton.
“Kui põlevkivi kasutamist hakatakse aastaks 2030 vähendama, on vaja mõelda, millega seda asendada. Kui elekter tuleb teisest riigist, pole sul võimalik selle hinda alati kontrollida,” märkis Newton.
Tuuleenergia arendamisel on tema hinnangul Eestis jumet. Ainult taastuvatele energiaallikatele aga loota ei saata. See pole probleem ainult siin, vaid ka mujal maailmas. Energianõudlust on võimalik jooksvalt ja vastavalt vajadusele tasakaalustada laiemal skaalal vaid gaasi jõul töötavate turbiinidega. Need paiskavad õhku kasvuhoonegaase.
“Jaam oleks tänapäeva tüüpilistest tuumajaamadest 20 korda väiksem, kuid selle võimsus on täpselt sama. Arvan, et suudame toota energiat odavamalt, kui söel või gaasil töötavates elekrijaamades.”
Newton tõdes, et praegu on tuumaenergia fossiilkütustele konkurentsi pakkumiseks liiga kallis. Kuigi tuumajaamad pole otseselt ohtlikud, kasutatakse neis energia hankimiseks olemuslikult ohtlikke protsesse. Nii moodustavad nende hinnast pärast Three Mile Islandi ja Tšornobõli tuumakatastroofi märkimisväärse osa erinevad ohutusmeetmed. Need maksavad kinni maksumaksjad. Näiteks Suurbritannia uue tuumajaama toodetava elektri hind kaks korda kõrgem, kui vahet ei kataks riiklikud toetused.
Siinkohal võiksid Newtoni sõnul mängu tulla sulasoolreaktorid, mida arendab Moltex Energy. Neis toodetakse energiat kiirete neutronite abil, kütusena kasutatakse juba tekkinud tuumajäätmeid. Muu hulgas vähendatakse sellega nende poolestusaega 100 000 aastalt 300 aastale.
Kogu reaktsioon toimub atmosfäärirõhul. Teisisõnu, midagi õhku lennata ei saa. Reaktor ei saa ka jahutuse puudumisel ülekuumeneda. Temperatuuri tõustes hakkab langema tuumareaktsiooni kiirus. Nii oleks selle ehitamine lihtsam ja odavam.
Praeguse kava kohaselt on plaanis ehitada esimene sulasoolal põhinev 300 megavatine reaktor 2028. aastaks Kanadasse New Brunswicki.
Vana idee uues kastmes
Newton viitas, et reaktorites kütuse ja jahutina sulasoola kasutamine pole uus idee. Esimene katseline reaktor ehitati juba 1960. aastatel USA-s. Kuigi see töötas aastat mitu aastat tõhusalt, loobuti toona selle edasisest arendamisest. Newton nägi eeskätt põhjusena riiklikke prioriteete. Sulasoolreaktorites ei tekkinud kõrvalproduktina tuumarelvade ehitamiseks sobilikku plutooniumi.
Oma roll oli ka insenertehnilistel väljakutsetel. Radioaktiivsete soolade pumpamine kahjustab enamikke materjale. Reaktori eluiga oleks oluliselt lühem kui 60 aastat, mis on tänapäevaste jaamade keskmine eluiga. Moltex Energy lahendus oli sirgjooneline. Ühte soola hoitakse stabiilsena kütuseelemendis ja teist soola süsteemi jahutamiseks. “See kõrvaldas peamise probleemi ühe pintslitõmbega. Tundub lihtsa ideena, aga reeglina tunduvad hiljem lihtsana kõik sellised mõtted,” märkis Newton.
Lisaks võimaldab süsteem energiat talletada ja saata selle võrku vastavalt vajadusele. Näiteks siis, kui ilm kisub pilviseks või tuul vaibub. “Tulemus on vooluvõrk, mis koosneb täies ulatuses süsinikuvabadest allikatest. See saab olema tulevikus küllaltki tähtis,” ennustas Newton.
Mees tõdes, et paari katselise reaktoriga maailma ei päästa. Praegu ehitatakse või plaanitakse lähitulevikus ehitada tuhatkond fossiilkütustel töötavat elektrijaama. Nõnda kavatseb firma hakata müüma reaktoridisaini litsentse teistele ettevõtetele või konsortsiumitele.
Neist üks võiks asuda ka Eestis. “Siin on küllaltki tuuline, nagu näha, pole aga päikest kuigi palju ja põlevkivi kõrvale jättes on loodusressursid piiratud. Seega tundub, et ohutu ja puhta tuumajaama ehitamine on hea idee,” leidis Newton.
Esmakordselt avaldatud ERR portaalis Novaator 15.03.2019, autor Jaan-Juhan Oidermaa