Moodsa väikereaktoriga saaks Eestis toota elektrit selle sügise turuhinnast ca 2x korda soodsamalt, CO2-vabalt, aastaringselt.

Väikereaktori planeerimine ja rajamine võtab aega, kuid esimesed sammud oleme juba teinud. Kui ka sinu meelest tuleks Eestisse rajada uue põlvkonna väikereaktor, saad toetust avaldada siin.

Kui tahad põhjustest rohkem teada, loe edasi.

Üks võimalikest väikereaktori lahendustest GE Hitachilt

Milleks Eestile tuumaenergia?

  • Elekter maksab palju. Lähiaastatel näeme elektriturul nii hindade suurt kõikumist kui ka pikaajalist jätkuvat kasvu.
  • Ainus võimalus hindu alla tuua on toota CO2-heitmeta elektrit – lisanduma peab nii taastuv- kui tuumaenergiat. 
  • Väikeste moodulreaktorite elektrihind saab nii reaktoritootjate kinnitusel kui 2019. aastal valminud eeltasuvusuuringust saadud teadmiste alusel olema ca 50 €/MWh, ehk 2021. aasta septembri-oktoobri elektrihindadest 2-3 korda odavam. 
  • Lisaks tagab tuumajaam Eesti elektrienergia varustuskindluse pärast põlevkivijaamade sulgemist 2030. aastal.

Miks ja kuidas elektri hind tõuseb?

Elektri hind viimase 12 kuu jooksul

Source: Nordpool

Kliima kaitseks tuleb kogu maailma energeetikas vähendada CO2-heitmeid, seda tehakse läbi üha karmistuva heitmete maksustamise. Neid ja täiendavaid meetmeid arutatakse novembri algul ÜRO rahvusvahelisel kliimamuutuste konverentsil COP26.

CO2-tasud ei mõjuta süsinikuvabu tootmisliike nagu hüdro-, tuule-, päikese- ja tuumaenergia. Samas sõltub taastuvenergia maagaasist toodetud elektrist, mis peamiselt kujundab elektrihinna.

Ainus piisavas mahus ja soodsa hinnaga maagaasi asendav energiatootmise viis saab olla hüdroenergia (milleks Eestis puuduvad eeldused) või tuumaenergia.

Loe lisaks: Kliimaneutraalsus nõuab keskendumist kõikidele lahendustele

Hinnatõusu taga on mitmete varasemate energiapoliitika valikute koosmõju. Neid põhjuseid tuleb vaadelda tervikuna, sest energeetikas mõjutab iga otsus ka teisi valdkondi.

  1. CO2-heitme maksustamine

    Keskkonnale hea, kuid tarbijale kallis. CO2 heitmete vähendamine on kahtlemata üks inimkonna suurimaid väljakutseid 21. sajandil ning selleks, et meie planeet, seal hulgas Eesti oleks elamiskõlblik ka meie lastelastele, tuleb kliimamuutuste mõju iga hinnaga pidurdada.

  2. Ebarealistlikud ootused taastuvenergiale

    Taastuvenergia osakaalu kasv on keskkonnale hea, kuid energia tootmine sõltub seega üha rohkem soodsast ilmast. Ning heale ilmale ei saa alati loota – eriti kliimamuutuste süvenedes.

    • 2021. aasta kuiv ja palav suvi jättis veeta ka Skandinaavia hüdroenergia reservid (puudujääk Norra hüdrojaamades ca 20 TWh – kaks Eesti aastatarbimist).
    • 2021. aasta alguses oli kogu Euroopas väga külm, USAs Texases jäid seisma nii tuulegeneraatorid kui gaasijaamad, põhjustades täieulatusliku energiakriisi.
    • Taastuvenergia kasutustegur 2021. aastal saab olema rekordiliselt madal – Saksamaal langes tuuleenergiast toodetud energiamaht 20% ja päikseenergia 11%.
    • Ka Kalifornias, Brasiilias ja Ladina-Ameerikas on sademeid olnud vähem ning hüdroenergia defitsiiti kaetakse gaasi impordiga – see kasvatab taas gaasi hinda maailmaturul.
  3. Kallinenud gaasi hind

    Kui päikese ja tuule nappus ei võimalda taastuvelektrit toota, siis tuleb kasutada juhitavaid tootmisliike.

    • Kuna odavaim on ehitada gaasijaamu, siis on seda Euroopas ulatuslikult tehtud, ning seega mõjutab lõpptarbijale elektri hinda enim Venemaalt Euroopasse imporditava gaasi hind.
    • Maagaasi põletamisest eraldub umbes poole vähem süsihappegaasi kui söest, seega on see olnud ahvatlev asendus söeenergiale, kuid erinevalt söest ei ole Euroopal suuri gaasimaardlaid ning seepärast sõltub Euroopa energiatootmine suuresti gaasiimpordist.

  4. Elektritarbimise jätkuv kasv

    Kuna nii tööstussektor, transport kui elamute küte tuleb lähikümnenditel arendada heitmevabaks, kasvaks elektrienergia tarbimine fossiilsete kütuste arvelt ka siis, kui kogutarbimine jääks samaks. Piltlikult tähendab see, et kui varem kasutas majapidamises veebolier elektrit ja auto bensiini, siis tulevikus töötavad need mõlemad elektriga – bensiinile kulub vähem, elektrile rohkem. Täna aga oleme olukorras, kus elektrit on puudu pea kogu Euroopas.

  5. Tuumajaamade sulgemine

    Mitmed riigid on võtnud vastu poliitilised otsused tuumajaamade sulgemiseks.

    • Tuumajaam toodab elektrit CO2-heitmeta ning võiks tänases olukorras pakkuda turule suhteliselt odavat elektrit, kuid selle asemel on näiteks Saksamaa otsustanud sulgeda 7 täiesti töökorras tuumajaama, ning veennud seda sammu tegema veel mitmeid teisi Euroopa riike.Et elektrihinnad püsiksid harjumuspärasel tasemel, tuleks tuumajaamade ehitust kogu maailmas oluliselt, st taastuvenergia lisandumisega vähemalt samas tempos hoogustada, mitte neid sulgeda.

    • Tuumajaama sulgemine tähendab uue gaasijaama avamist, ning selle mõju lugesid juba punktist 3.

Kuna taastuvenergiast üksi ei piisa tarbimise katmiseks, ning Venemaa gaasi enam odavalt ei müü, siis on kerkinud energia hinnad nii kõrgeks, et puuduvat energiat kaetakse taas söe (Eestis põlevkivi) põletamisega. Seega oleme saanud endale koos kõrgete hindadega ka taas kõrged CO2-heitmed ainuüksi seetõttu, et vihma, tuult ja päikest pole olnud nii palju kui loodetud.

Kõrval olev kaart näitab Venemaalt Euroopasse suunduvaid gaasijuhtmeid. Peamiseks varustajaks on Venemaa, lisaks imporditakse väiksemas mahus gaasi Norrast ja Põhja-Aafrikast.

Väga kõrge CO2 eriheitme tõttu langevad saastekvootide kallinedes konkurentsist välja esmalt Euroopas enim kasutatavad söejaamad, mis asendatakse tavaliselt gaasijaamadega.

Euroopa enda gaasivarud on suhteliselt väikesed, seega tuleb maagaasi importida Venemaalt. Söe- ja tuumajaamade sulgemise järel sõltub paljude Euroopa riikide varustuskindlus otseselt Venemaa valmisolekust ja soovist gaasi müüa.

Eestis ja kogu Baltikumismõjutab praegu elektri hinda enim gaasi hind, kuna sellega töötab Riias kaks gaasielektrijaama koguvõimsusega 976 MW.

Kuni gaasi hinna langemiseni või tuule ja päikesepaiste olulise lisandumiseni ei ole kiiret mehhanismi. Samuti pole kiiret lahendust kliimakriisile. Ainus kliimamuutuste mõju leevendav käitumisviis on hindade kaudu juhitav tarbimise vähendamine, et saada CO2-heitmed alla. 

Alles ilmast sõltumatu, heitmeta tuumaenergia lisandumisel saab hind hakata langema.

Kuidas tagada varustuskindlus mõistliku hinnaga?

Fermi Energia on võtnud eesmärgiks rajada Eestisse uue põlvkonna väikese moodulreaktoriga tuumajaam. 

Me teeme seda siis, kui Eestisse sobivad reaktorite väiksemad versioonid on kas USA-s, Kanadas või Suurbritannias testitud ning nende tõhus ja ohutu käit tõendatud. Jälgime mitme reaktoritootja käekäiku ning teame tänu tehtud uurimistööle, et väikese moodulreaktor-tuumajaama elektritootmise omahind jääb suurusjärku 50€/MWh – kõik elukaare kulud, seal hulgas jäätmekäitlus sisse arvestatud.

Kuigi tuumaenergiat peetakse  kalliks, on see tegelikult üks odavamaid energialiike – seda tõendavad nii pikaajaline käidukogemus kui tulevikuprognoosid.

 

Millal läheb soodsamaks?

Eestile sobivad reaktoritehnoloogiad saavad rakendusvalmis juba lähiaastail. Muidugi on enne vaja koolitada spetsialiste, luua seadusandlus, hinnata mõjusid, leida asukoht jne, kuid kõike seda arvestades võiksime väikereaktoriga jaama  Eestis valmis saada 2035. aastaks.

Teeme seda teadmispõhiselt, uurides iga valdkonda põhjalikult, koos maailma parimate partneritega, nagu GE Hitachi, Tractebel, Fortum, Rolls-Royce, SKB/Vattenfall jne. 

Veel väga suur hulk uuringuid ootab tegemist enne, kui Eesti saab uue energialiigi kasutuselevõtuks teadliku otsuse teha. 

Fermi Energia reaktorivaliku referentstehnoloogia - GE Hitachi BWRX-300 väike moodulreaktoriga tuumajaam

Kuidas mina saan aidata?

Kui soovid, et Eesti teeks tuumaenergiat kaaludes teadmispõhiseid otsuseid, siis avalda toetust ning kirjuta oma nimi ja e-maili aadress. Sinu andmeid me avalikult ei jaga.
Enne jätkamist palun tutvu andmetöötlustingimustega siin: fermi.ee/privaatsuspoliitika.

Toetusavaldus

Pean põhjendatuks tuumaenergeetika kasutuselevõtu ettevalmistamist, kõigi asjakohaste arendamist vajavate valdkondade kaardistamist ja otsuste langetamist, mis võimaldaks säilitada Eestile ettevõtlust toetava majanduse ning ettevõtjatele pikaajalise investeerimiskindluse.

Taastuvenergia jätkuv arendamine  on kindlasti vajalik, kuid ei ole ilmast sõltuvalt piisav, et tagada aastaläbi süsinikneutraalne ja ühiskonnale vastuvõetava hinnaga pidev energiavarustus. Toetan Vabariigi Valitsuse Tuumaenergia töörühma moodustamist ja tööd eesmärgiga esitada 2023. aasta jooksul valitsusele põhjalikult koostatud ettepanek Eestis väikereaktorite kasutuselevõtu võimaldamiseks.

 

Scroll to Top