Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles veebisaates “Otse uudistemajast”, et tervitab debatti Eestisse uue põlvkonna tuumajaama ehitamise teemal. Tema sõnul on Eestis olemas ka võimalikud kohad, kuhu tuumajaam võiks sobida – näiteks Kunda.
“Ma arvan, et meil on isegi olemas kohad, mis on suhteliselt valutud sellise jaama ehitamiseks. Ühe võimaliku kohana on välja pakutud näiteks Kunda. See arvestab selle koha paiknemist, see arvestab ka seda, et seal on olemas täna juba ka võimsused selle elektri transpordiks,” lausus Aas lisades, et kohti võib olla teisigi.
Rahandusminister Martin Helme tegi ettepaneku hakata ette valmistama seadusemuudatusi ja tegema ettevalmistusi, et aastaks 2030 oleks võimalik Eestis käiku lasta tuumajaam.
Taavi Aasa sõnul on siin jutt neljanda põlvkonna tuumajaamast. “Kas see Eestis 2030 on reaalne, on täna vara öelda. Tõenäoliselt see isegi võiks olla reaalne, aga see toob kaasa palju seadusemuudatusi ja suure ühiskondliku debati,” sõnas Aas.
“Selles mõttes on õige, et sellega alustada praegu, kui me üldse tahame, et meil oleks üldse selline võimalus kunagi siia uue põlvkonna tuumajaama ehitada,” lisas minister.
Aas: energiajulgeoleku olukord on turbulentne
Saatejuht Indrek Kiisler viitas mõni päev tagasi Eleringi poolt esitletud elektri varustuskindluse raportile kuni aastani 2025. Ta tõstis esile, et meie piirkonna olukord on kehv, sest saastavaid elektrijaamu pannakse järjest kinni.
Taavi Aas tunnistas, et olukord hetkel on hästi turbulentne. “Pärast Euroopaga sünkroniseerimist on räägitud täiendavatest võimalustest, et Kesk-Euroopa, Põhja-Euroopa elekter saab meil ringlema hakata ja seetõttu on meil võimalus ka end lahti ühendada Venemaast. Mul on küsimus, kuidas tagatakse meie energiajulgeolek, olukorras kus nii Skandinaavias kui ka Euroopa mandriosas suletakse järjest nii söejaamu kui ka tuumaelektrijaamu. Ja ega energia ülejääki ei ole ka täna juba Saksamaal,” arutles Aas.
Ta lausus, et siiski on sünkroniseerimine Euroopaga põhimõtteliselt õige, aga täna oleme ikkagi olukorras, kus sõltume otseselt Venemaast elektrienergia osas.
Aas küsis, kas meil on võimalus, et me sulgeme oma vanad põlevkivielektrijaamad ja siis vastas ise, et täna veel seda võimalust ilmselt ei ole. “Ma arvan, et need jaamad peavad olema reservis vähemalt aastani 2025, isegi kui need ei tööta,” lausus Aas.
“Aastal 2025 saame me teha järgmised otsused, kas me oleme tagatud igal ajahetkel meile vajamineva energiahulgaga või tuleb jätkuvalt hoida neid jaamu reservis või leida muud lahendused, näiteks neljanda põlvkonna tuumajaam, et Eesti julgeolek energia osas oleks tagatud,” rääkis Aas.
Aas: hakkepuidu põletamine suurendab energiajulgeolekut
Selleks, et põletada hakkepuitu Narva elektrijaamades, on vaja nad siduda ka Eesti taastuvenergia toetussüsteemiga, viitas saatejuht Kiisler.
Aas selgitas, et toetuse suurus oleks kuskil 15 eurot MWh kohta ja ilma selleta ei ole see kasulik.
“Kui me saame kasutada hakkepuitu, siis üheltpoolt saavad inimesed tööd, me saame majanduslikult mõistlikult energiat toota, aga see suurendab ka märgatavalt meie energiajulgeolekut,” sõnas Aas. Ta lisas, et kindlasti muudab see hakkepuidu hinda.
Majandusministri sõnul võib eelnõu hakkepuidu põletamise Eesti taastuvenergia toetussüsteemiga sidumiseks valitsuse lauale jõuda juba sel neljapäeval. Seejärel tuleb aga oodata Brüsselist riigiabi luba.
Eelmisel nädalal rääkis hakkepuidust elektritootmise võimalikkusest ERR-ile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.
“Narva elektrijaamad põletavad pisut puitu juba ka praegu ning seda ilma igasuguse toetuseta. Selleks, et taastuvenergia tootmist suurendada, on vaja anda Narva Elektrijaamadele võimalus osaleda Eesti taastuvenergia toetusskeemis. Tänane elektrituruseadus selle võimaluse välistab ehk lubab üksnes statistikakaubanduse tehingu puhul. Seega on vajalik on muuta elektrituruseadust ning sellega koos muuta ka riigiabi luba,” selgitas Tatar.
Aas: põlevkivist loobumise aeg on kätte jõudnud
“Me oleme aru saanud kõik sellest, et puhtalt põlevkivielektri energia aeg hakkab läbi saama. Need kvoodid CO-le ikkagi kehtestati väga selgelt ühe mõttega, et fossiilsete kütuste kasutamist vähendada. Ja nüüd on see aeg kätte jõudnud,” ütles Aas.
Aas rõhutas, et põlevkivi kasumlikuks väärindamiseks, peavad olemas olema kaevurid, kelle töökohad on praegu põlevkivikateldes.
“Täna nende katelde sulgemine tähendab umbes 300 töökoha kaotamist. Samas põlevkiviõli tootmiseks tulevikus võib neid inimesi tarvis olla. Kui me täna ütleme 300 inimesele, et aitäh, teie teeneid enam ei vajata, nad sellest tööst loobuvad ja hakkavad tegelema millegi muuga. Neid tagasi saada 300 kaevurit ei ole võimalik,” leidis Aas.
“Kui me selle maavara kasutamisega tahame edasi minna, siis me peame mõtlema, mis me täna teeme, et need inimesed meil olemas oleks,” lisas ta.
Esmakordselt avaldatud 16.04.2019 ERR uudisteportaalis. Toimetaja: Aleksander Krjukov