Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses (RAKE) tehtud väikse moodulreaktori majandusliku mõju eeltasuvusuuring leidis, et uue põlvkonna moodulreaktori ehitamisel ja selle abil elektri tootmisel võib olla positiivne majanduslik mõju nii riigile kui võimaliku elektrijaama ümbrusele.
Ühe reaktormooduliga elektrijaama ehitamine (kogumaksumuses umbes 1 miljard eurot) tähendaks hinnanguliselt rohkem kui 300 miljoni euro väärtuses kaupade ja teenuste hankimist Eesti ettevõtetelt ning riigile 100 miljonit eurot otsest maksutulu. Ühtlasi võimaldaks ühe mooduliga tuumajaamas elektri tootmine vältida iga-aastaselt 130-150 miljoni euro jagu elektri importi.
Eeltasuvusuuringust selgub, et uue põlvkonna väike moodulreaktor avaldaks märkimisväärset positiivset mõju ka elektrijaama ümbritsevatele aladele ja kohalikule omavalitsusele, mille territooriumil reaktor paikneks – seda nii kõrgepalgaliste vallaelanike juurdekasvus, kohalikelt ettevõtjatelt ostetavate kaupade ja teenuste tarbimise suurenemises kui ka võimaliku talumishüvitise näol. Samuti saaksid inimesed tööd elektrijaama väljaõppe- ja külastuskeskuses.
Kaudsema mõjuna võimalikku elektrijaama ümbritsevale alale märgiti uuringus ära, et elektrijaam võimaldaks uute investeeringute ja kõrge lisandväärtusega tööstuse meelitamist lähedalasuvasse piirkonda, sest elektrituruseadus võimaldaks neile ettevõtetele võrguhoolduse tasuta otseliiniga elektrit, mis tähendaks selget konkurentsieelist suure elektritarbimisega tööstusele.
„Tuumajaama ei ehitata üleöö, vaid see eeldab üle kümne või enama aasta pikkust ettevalmistusperioodi. Me oleme Fermi Energias võtnud endale selgeks eesmärgiks viia läbi mahukad uuringud ja rääkida inimestega üle kogu Eesti enne kui me selle projektiga kiiremas tempos edasi läheme. Hea meel on tõdeda, et majandusliku eeltasuvusuuringu sõnumid olid julgustavad, aga antud juhul tuleb mõista, et majandus on vaid üks osa suurest pildist,“ ütles Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja Siim Espenberg: „Selliste projektide puhul peaksid majandusliku mõju uuringud olema A ja O, sest need mõjutavad väga suurt osa ühiskonnast. Oleme ülikoolis välja arendanud võimekuse selliseid analüüse läbi viia ja meil on hea meel, et Fermi Energia meeskond võtab projekti ettevalmistamist täie tõsidusega, uurides erinevaid aspekte, mis selliste mahukate projektide puhul kaasas käivad.“
Eeltasuvusuuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Uuringu autorid on Hans Hõrak, Mustafa Hakan Eratalay, Kevin Kuriakose ja Anastasiia Pustovalova.
Fermi Energia eesmärk on tuua Eesti energiatootmine 21. sajandisse, arendades kaasaegse väikse tuumajaama, mis tagab Eesti varustuskindluse elektriga iga ilmaga, soodsa hinna elektritarbijatele ning riigi kliimaeesmärkide täitmise.
Fermi Energia on asutanud Eesti tuumaenergia ja füüsika doktorikraadiga spetsialistid Marti Jeltsov, Merja Pukari, Kaspar Kööp, Henri Ormus ja Mait Müntel ning energiamajanduse spetsialistid Sandor Liive ja Kalev Kallemets.