Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus (RKK) alustab koostöös Femri Energiaga uuringut, mis käsitleb tuumaenergia arendamise mõju Eesti välis- ja julgeolekupoliitikas ning strateegilistes riikidevahelistes partnersuhetes.
Uuringus kaardistatakse ühelt poolt tuumaenergia koostöö riskid, mis võivad pärssida Eesti välis- ja julgeolekupoliitika huvide edendamist, nende seas suhteid Euroopa Liidus ja piirkondlikus koostöös, ning tegevused ja meetmed nende leevendamiseks. Teisalt uuritakse, kuidas tuumaenergia koostöö võib tulla kasuks suhete tugevdamisele.
“Tuumaenergial on palju mõõtmeid. Üks neist on kindlasti rahvusvahelised suhted ja välispoliitika, mis on minu riigile – Eestile – eksistentsiaalselt oluline. Seega tuleb seda tõsiselt uurida,” sõnas Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
“Koostöö tuumaenergia tehnoloogias võib edendada mitte ainult erasektori ja tehnoloogia valdkonna suhtlust, vaid ka riikide välis- ja julgeolekupoliitilisi sidemeid,” märgib RKK teadusjuht Tomas Jermalavičius. “See on eriti oluline riikidele nagu Eesti, kes püüavad kaasata Põhjala-Balti piirkonda rohkem liitlasi, nende seas USAd, seismaks vastu Venemaa ja Hiina geopoliitilisele survele.”
RKK on viimastel aastatel uurinud muu hulgas Kremli tuumaenergia projektidest lähtuvaid hübriidohte Euroopas, sealhulgas Astravjetsi tuumaelektrijaamast Valgevenes; analüüsinud 2018.–2019. aasta valimiste mõju Balti riikide, Poola ja Soome energiajulgeolekule ja kliimapoliitikale; esitanud soovitused Eesti energiajulgeoleku ja piirkondliku maagaasituru tuleviku kindlustamiseks; vaadanud kriitiliselt kolme Balti riigi gaasitarneid, sealhulgas veeldatud maagaasi tarned; ning toonud esile, kuidas Balti riikide lahti ühendamine Venemaa elektrivõrkudest ei ole pelgalt energiaprojekt, vaid ka oluline geopoliitiline samm, mis mõjutab märkimisväärselt poliitikat ja julgeolekut; jne.
Fermi Energia uurib võimalusi, kuidas rajada Eestisse uue põlvkonna tuumaenergiajaam, mis baseeruks Kanadas, Ühendkuningriigis ja USAs litsentseerimisel olevatel väikestel moodulreaktoritel. Koostöö Fermi Energiaga annab RKK-le tuumaenergia valdkonna viimastest arengutest ülevaate ja andmed, mis on vajalikud põhjalikuks Eesti strateegiliste partnerluste mõjuanalüüsiks.
Eesti süsinikuheitmete vähendamise eesmärkide saavutamise plaanid tuginevad suuresti taastuvenergiale elektri tootmisel. Ajendatuna Euroopa rohelisest kokkuleppest ja eesmärgist saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, on sarnased püüdlused ja suundumused kogu Põhjala-Balti piirkonnas. Samal ajal tekitab kogu piirkonnas muret elektrivõimsuse puudujääk ja kõrged hinnad. Muret süvendab veelgi kasvav nõudlus elektrivarustusele üleminevates sektorites, näiteks transpordis.
Eesti tulevases energiastrateegias on ühe võimalusena arutlusel tuumaenergia, väikeste moodulreaktorite kasutuselevõtt, et tagada stabiilne baaskoormusvõimsus ja varustuskindlus ning seda mitte ainult Eestis, vaid kõigis kolmes Balti riigis. Selleks on Eesti valitsus on moodustanud töörühma, et uurida tuumaenergia kasutuselevõtu võimalusi ning ülevaade töörühma töö tulemustest esitatakse hiljemalt 2022. aasta septembris.