Maailm kuumeneb. Eesti ka.
Mere veetase tõuseb. Suved on liiga kuumad. Talvel pole lund. Kliimapagulased kipuvad põhja poole. Metsapõlengud sagenevad. Üleujutusi on rohkem. Tormid on tugevamad. Põuaperioodid pikenevad. Igikelts sulab.
Tuumaenergia aitab kuumenemist pidurdada.
Teadlased on veendunud, et kliimamuutused on inimtekkelised ning peamiseks süüdlaseks oleme seega me ise. Oleme fossiilkütuseid põletades lisanud atmosfääri nii palju kasvuhoonegaase, nende hulgas peamise pahalasena süsinikdioksiidi, et kasvuhooneefekt ongi kohale jõudnud. Kliimasoojenemist ei saa lõpetada üleöö, kuid me saame siiski muutusi pidurdada ja vältida kuumenemise jätkumist.
Meie planeet muutub iga aastaga soojemaks. Seda soojenemist näed ülal olevalt ilusalt triibuliselt pildilt – iga värvitriip on üks möödunud aasta, värvitoon näitab selle aasta keskmist temperatuuri – mida punasem, seda soojem. Siin on üks graafik veel:
Väljavõte Keskkonnaministeeriumi kliimalehelt:
Kõigi varasemate kliimamuutuste uurimisel on selgelt näha, et CO2 kontsentratsiooni ja temperatuuri muutused on omavahel seotud. Enamik teadlasi on ka seisukohal, et tänaste enneolematult kiiretes kliimamuutustes on inimesel oluliselt suurem roll kui mistahes looduslikel põhjustel. Muutuste peamine ajend ongi heitgaaside paiskamine atmosfääri – lisaks CO2-le on märkimisväärse mõjuga ka metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ning fluoreeritud gaasid (F-gaasid). Kõiki kliimamuutuseid tekitavaid gaase kokku nimetatakse kasvuhoone-gaasideks. Kasvuhoonegaaside mõju atmosfäärile nimetatakse omakorda kasvuhooneefektiks.
Kliimamuutustest rääkides rõhutatakse enamasti atmosfääri keskmise temperatuuri tõusu. Soojenemisega on seotud suur hulk teisi tagajärgi, millest suurem osa on inimesele ja loodusele kahjulikud.
Kliimat kütab atmosfääris liigne CO2. Süsihappegaas on Maa atmosfääris olnud alati, kuid fossiilkütuste põletamine on atmosfääri CO2 osakaalu mitmekordistanud.
Kliimakriisi pidurdamiseks peame lõpetama põletamise.
Vähe sellest, ka enamik meie autodest sõidab bensiini, diislikütuse või fossiilgaasiga, ning elektriauto laadimine põlevkivielektriga pole samuti päris õige lahendus, sest põlevkivi põletamine tekitab erakordselt palju süsihappegaasi. Oleme oma elektritootmise süsinikheitmega nii Euroopa kui maailma esirinnas:
Kui me ei saa elektrist, toasoojast ja autosõidust loobuda, siis kuidas toota energiat kliimasäästlikult?
Lahendus kliimakriisile on olemas!
Väljavõte kliimaaktivist.ee lehelt, kasutatud autori loaga:
Vaatame esmalt, kust tuleb täpsemalt saaste. Tuginedes selle raamatu andmetele saame alloleva üleilmse pildi. Eestis on ajalooliselt elektritootmise saaste (jalajälg) olnud oluliselt suurem, koguni üle 80% ning terase ja plastikutootmist on meil vähe. Aga kui elektritootmine meil neutraliseerub, tekib meil mõneti sarnane pilt:
Alloleval joonisel on toodud kliimaproleemi peamised lahendused mõttepilvena. Enamus võtmesõnad peaksid olema üsna lihtsalt arusaadavad, mitmete kohta on täpsemaid artikleid ka siin blogis. Paksus kirjas on juba täna olemasolevad tehnilised lahendused või lahenduste piirkonnad – nendega tuleks tegeleda kohe esimeses järjekorras. Mõned neist on juba aktiivselt töös, aga mõned (näiteks tuumaenergeetika) on niivõrd poliitiliselt tundlik teema, et ei saa tähelepanu mida ta lahenduse osana vääriks. Kaldkirjas on toodud tehnoloogiad mis vajavad veel olulisi arendusi, isegi läbimurdeid.
Me vajame energiat, kuid me ei saa jätkata põletamist. Õnneks saab energiat toota ka ilma süsinikheitmeta. Tuulisel päeval tuulikutest ja päiksepaistes paneelidega, muul ajal tuumaenergiast. Vajame neid kõiki.
Fossiilkütustest loobumine nõuab selle asendamist väga madala CO2 heitmetega energia tootmise vastu, isegi kui energiatõhusust suudetakse oluliselt parandada. Hetkel on kõige populaarsemad alternatiivid nii tuule- ja päikeseenergia kui ka biomassienergia. Tuule- ja päikeseenergia on suurepärased energia tootmise viisid, kuid nende probleemiks on ilmastikust sõltumine ja tootmise varieerumine ning sellest johtuvalt energia salvestamise või juhitavate tootmisüksuste lisamise vajadus.
Lisaks seab madal energiatihedus võrreldes fossiilsete energiaallikate ja tuumaenergiaga omad piirid, sest kui tahame loodusele ruumi jätta, ei saa me energia tootmiseks vajalikku maa-ala lõpmatuseni suurendada. Biomassienergia kasvav kasutamine ohustab looduslikku mitmekesisust ega ole tegelikult heitevaba: selle kasutamine peab jääma tasemele, mis on ökoloogiliselt jätkusuutlik.
Tuumaenergia on CO2-vaba!
Sarnaselt taastuvenergiale ei tekita tuumajaam süsihappegaasi, ning sarnaselt põlevkivijaamadega saab elektrit toota siis, kui vaja.
Väljavõte 07.08.2021 EPLis ilmunud artiklist “Eesti võiks tuumaenergiaga saada teerajajaks“, kasutatud autorite loaga:
Tuumaenergia on Euroopa kõige suurem madala süsinikuheitega elektrienergia allikas ja seda vajame ka edaspidi. Nuclear Energy eelisteks on suur energia- ja võimsustihedus, stabiilne tootmine ja väike keskkonnajalajälg. Lisaks võib tuumaenergiaga toota nii elektrit kui ka soojust.
Soomes on viimastel aastatel kasvanud huvi just eriti väikeste moodulreaktorite vastu nii poliitikute, energiaettevõtete kui ka teadlaste seas. Tuumaenergeetika alaste õigusaktide ajakohastamine on ettevalmistamisel, uurimis- ja õppeprojektid töös ja vastvalitud Helsingi linnavolikogu enamus on valmis heaks kiitma ka väikese tuumajaama Helsingisse.
Tuumaenergia oleks teretulnud ka Soome lahe lõunakaldale. Praegune põlevkivi põletamine on kliimale mittesäästev ja elektri hind läheb kõrge CO2 hinna tõttu üsna kalliks. Saastav energiatootmine ei ole karmistuvate standardite ja kohustuste maailmas ka investeeringutele eriti atraktiivne. Kui Eesti soovib minna üle kliima- ja loodussäästlikule elektri- ja soojusenergiatootmisele ilma märkimisväärselt elektrienergiat importimata, ei jää järele just palju võimalusi. Tuumaenergia sobib sellesse võrrandisse ideaalselt ja pole ime, et ka Eestis kasvab huvi tuumaenergia ja väikeste moodulreaktorite vastu.
Niisiis:
Mida teha kliimakuumenemise pidurdamiseks?
Kui sul on võimalik käia tööle ja poodi ilma autota, siis ära osta autot, vaid sõida bussi või jalgrattaga, või mine jala. Kui sul juba on auto, siis lihtsalt jäta ta mõnel päeval koju.
Ära telli internetist asju, mida sul päriselt vaja pole. Asjade ostmine on tänapäeval väga lihtne, aga püüa piirduda asjadega, mida sul päriselt vaja on.
Kui sul on autot vaja, siis osta võimalikult säästlik variant, võimalusel elektriauto. Erinevate autotootjate mudelirivisse lisandub elektrisõidukeid iga aastaga üha juurde ning ka kasutatud sõidukite järelturg kasvab hoogsalt. Kui sa täna endale veel sobivat ei leia, siis vaata mõne kuu või aasta pärast uuesti – valik on selle ajaga oluliselt paranenud.
Liha tootmine on suure keskkonnajäljega. Kui sa liha söömist päriselt lõpetada ei taha, siis tee teadlik valik asendada mõnedes toidukordades liha millegi tervislikumaga. Sedasi elad ka kauem tervena.
Talvel kodu küttes jälgi, et aknad oleks hästi soojustatud, ning enne termostaadil täiendava soojakraadi juurde keeramist tõmba kampsun selga. Energia läheb lähitulevikus veelgi kallimaks, seega iga küttelt kokku hoitud kraad kajastub sinu rahakotis.
Kõik, mida me tarbime, kasutab energiat. Mida vähem tarbime, seda vähem saastame. Kuid päris ilma tarbimata ju ka ei saa. Seepärast vajame kõiki CO2- vabu energialiike, nii ilmast sõltuvaid kui juhitavaid.
Tuule- ja päikeseeneergia lisandumine fossiilkütuste osaliseks asendamiseks on hea, kuid selleks, et meie elektritootmine saaks päriselt CO2-vabaks, on taastuvenergiale toeks vaja ka juhitavat CO2-vaba tootmist. Eestis saab selleks realistlikult olla vaid tuumaenergia.
