Euroopa riikidel on geograafiast tulenevalt väga erinevad energia vajadused ja energia tootmise eeldused. Mägises Austrias on head eeldused hüdroenergia tootmiseks ning omariikliku fossiilkütusega riikides nagu Poola, Eesti, Kreeka, Saksamaa on suur osakaal just kivisöe või põlevkivi põletamisel elektri tootmiseks.
2019. aastal toodeti Euroopa Liidus keskmiselt 26% elektrist tuumaenergiaga ligi 100 tuumajaamas. Suurim tootja on Prantsusmaa.
Euroopa Liit on määranud 2030 aastaks eesmärgiks vähendada CO2 heidet 55% võrra ning jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050.
Samas on mitmed liikmesriigid nagu Holland, Suurbritannia, Soome, Taani, Prantsusmaa on võtnud siseriiklikult vastu otsuse loobuda kivisöe kasutamisest elektritootmises. Ülevaate suletavatest söeelektrijaamadest saab siit .
Sellega kaasneb aga objektiivne probleem, et vajalik on juhitavaid tootmisvõimsusi tagamaks igal ajahetkel elektrivõrgu sageduse 50 Hz säilitamine vastavalt elektri tarbimisele igal sekundil. Taastuvad energialiigid on paraku aga sõltuvad ilmast: kas tuule puhumisest või päikesepaistest. Kui võrgusagedus hälbib liiga palju 50 Hz normist, võivad tootmisüksused välja lülituda ja järgneb ulatuslik elektrikatkestus.
Toota või loota?
Taastuvenergia tootmine aitab vähendada CO2-heitmeid energeetikas, panustades seega kliimamuutuste pidurdamisse. Samas ei ühti taastuvelektri tootmine igapäevaste tarbimistsüklitega – tarbimine on päeva keskmisest oluliselt kõrgem tööpäeva alguses ja selle lõppedes. Päevasisese energiatarbimise ja -tootmise ühtlustamiseks on võimalik kasutada mahukaid energiasalvesteid, kuid ka suurimate salvestite mahust piisab mõneks tunniks kuni paariks päevaks – talvise napi päikesepaiste või pikema tuulevaikuse korral pole neist abi.
Eesti 2018. aasta tunnipõhise tuuleenergia toodangu andmed Eleringilt on esitatavad allpool oleval graafikul.
Selleks, et elektrienergia oleks olemas iga ilmaga ja igal aastaajal, on kaks võimalust – kas toota energia ise, või loota, et seda õnnestub osta naaberriikidest. Fossiilkütustel baseeruvate tootmisvõimsuste sulgemine muudab energia impordi oluliselt kallimaks – seda võime märgata energiahindade pidevast kiirest kasvust juba praegu.
Ise energiat tootes tuleb silmas pidada, et see toimuks süsinikheitme vabalt, iga ilmaga ja tarbijale sobiva hinaga.