Ajajoon

Väikese moodulreaktori Eestisse toomine eeldab päris põhjalikku eelteadmiste kogumist ja uuringuid. Isegi selleks, et riik saaks teha teadliku ja teadmistel põhineva põhimõttelise otsuse tuumaenergia kasutamiseks või sellest loobumiseks, tuleb valikud ja nende mõjud selgeks teha. Ka põhimõtteline otsus tuumaenergiat kasutada ei tähenda veel jaama ehitusotsust.

Liigu ajajoonel noolte <> abil:

2019
Fermi Energia

 2019. aastal Eesti ettevõtjate, energeetika- ja tuumaspetsialistide loodud ettevõte Fermi Energia arendab võimalusi uue põlvkonna väikereaktori kasutuselevõtuks Eestis, et tagada süsinikheitmeta ja taskukohane, ilmast sõltumatu elektritootmine.

2020-2022
Eeluuringud

Tuumaenergia kasutuselevõtt ja uue põlvkonna väikereaktori rajamine eeldab põhjalikke uuringuid. 2020. aastast oleme koos maailma parimate tuumaenergia tundjatega uurinud väikereaktorite arendusi, nende sobivust Eestisse, tuumajaama majanduslikke mõjusid, kütusetsükli vajadusi, jäätmelahendusi, ohutusparameetreid,  litsentseerimispõhimõtteid ja veel paljut, mis tuumaenergia juurde kuulub.

Uuringute tulemused teeme avalikuks iga-aastasel konverentsil ning kõik varasemad uuringutulemused on avaldatud kodulehel.

2021
Tuumaenergia töörühm

Valitsuskabineti nõupidamisel kiideti 8. aprillil 2021. a heaks keskkonnaministri ettepanek tuumaenergia töörühma koosseisu osas ning anti volitus töörühma kokkukutsumiseks. Töörühma ülesandeks on esitada tuumaenergia kasutuselevõtmise tingimuste ning võimaluste osas järeldused ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele.

Esimene vahearuanne ning ülevaade töörühma töö tulemustest esitatakse hiljemalt 2022. aasta septembris ning lõpparuanne 2023. aasta lõpuks.

2023
TET lõpparuanne ja Riigikogu otsus

Otsus tuumaenergia kasutuselevõtu võimaldamiseks tuleb teha teadlikult. Vabariigi Valitsuse Tuumaenergia Töörühma lõppraport annab valitsusele faktipõhise aluse hindamaks, kas tuumaenergia on Eestis rakendatav.

Valmisolekut teadmispõhise otsuse tegemiseks hindab Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA).

Otsuse, kas põhimõtteliselt võiks see energiavorm olla tulevikus Eestis kasutusel, teeb Riigikogu. 

2024
Regulaatori loomine

Regulaatoriks nimetatakse riikliku järelevalveorganit, mis tagab, et jaama operaator (energiafirma) juhib jaama ohutult ja nõuetekohaselt. Regulaator jälgib ka, et näiteks rektori käivitamine ja kütuse vahetus toimuks kõiki ohutusnõudeid järgides.  Kõikidele jaama eluea vältel tehtavatele konstruktsiooni muudatustele, millel võib olla mõju ohutusele, tuleb taotleda tuumaregulaatori luba. Regulaator peab olema ohutust tagavate otsuste langetamisel sõltumatu.

Väikereaktoriga jaama puhul oleks regulaatorisse vaja hinnanguliselt 30-50 inimest.

2024-2027
REP ja asukoha valik

Tuumajaamale sobilike asukohtade leidmiseks on vaja läbi viia riiklik eriplaneering (REP). 

Tuumajaama võimaliku asukoha valikul tuleb hinnata kõiki faktoreid tervikuna, et oleks võimalik tagada nii jaama ohutus kui ka minimaalne mõju ümbritsevale, seal hulgas nii inimestele kui looduskeskkonnale. Tuumajaama ei ole mõistlik ehitada üleujutusohtlikele aladele, pankrannikule, suurte linnade külje alla, looduskaitsealale, suurtest ülekandeliinidest või jahutusveest väga kaugele, ega ka kohta, kus geoloogia seda ei soosi.

Fermi Energia on tellinud asukohavaliku eelanalüüsi, mille kohaselt on jaamale sobilikke asukohti enim Lääne- ja Ida-Virumaal nii rannikul kui soodsate asjaolude puhul ka merest eemal. 

2024-2025
Tehnoloogia valik

Maailmas on arenduses üle 50 erineva väikese moodulreaktori disaini, Fermi ülesanne on valida nende hulgast Eestisse rajamiseks sobivaim. Eelvalik on tehtud Belgia tuumaenergia inseneriettevõtte Tractebel abiga ning referentstehnoloogiaks on 2028. aastaks Kanadasse rajatav GE Hitachi reaktorimudel BWRX-300.

2024-2026
Regulatsiooni väljatöötamine

Kuna Eestisse ei rajata esimest omatüübilist reaktorit, vaid tuginetakse teiste riikide kogemusele ja seal välja töötatud tehnilistele nõuetele, siis saab teatud osa regulatsioone võtta üle nii tehnoloogia esmakordselt litsentseerinud riigist kui ka teistelt tuumaenergia kogemusega riikidelt, kohaldades neid Eesti oludesse ja õigussüsteemi.

Ühe korra on Eesti tuumaenergia seaduse loomise protsessi juba peaaegu täielikult läbinud aastal 2010.

2025-2026
REP II etapp ja ehitusloa ettevalmistus

Selles faasis toimub kõigi jaama rajamisega seotud detalide paikapanek ning erinevate asukohapõhiste praktiliste küsimuste lahendamine enne ehitustegevuse algust.

Nende tegevuste nõuetekohasust hindab lõpuks Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA).

2028-2031
Hanked, ehitus, testimine, kütuse laadimine ning ehituse järelevalve

Pärast eeltööde teostamist ja ehitusloa saamist on võimalik teha lõplik investeerimisotsus ning asuda jaama rajama. Väikereaktorite eeliseks "tavalise", suure tuumajaama ees on väiksem materjalikasutus ning reaktorikomponentide valmistamine tehases, mis vähendavad nii ehitusaega, -kulu kui ka kõikvõimalikke ehituse käigus paratamatult ette tulevaid ootamatusi. Samal ajal saab tugineda juba referentstehnoloogia rajamise kogemusele.

2031
Kasutusluba ja tootmise algus

Enne, kui jaam saab alustada tööd, peab regulaator andma kasutusloa. Selle saamise tingumuseks on väga põhjalike kontrollide edukas läbimine, mis kinnitab, et jaam on käitamiseks ohutu. Kogu jaama eluea jooksul toimub kõikide sõlmede regulaarne kontroll ja testimine. Vajadusel vahetatakse vananenud detailid välja ning tehakse mitmesuguseid parandus- ja kaasajastustöid.

Kuni ca 2100+
Jäätmekäitlus ja jaama dekomisjoneerimine

Iga tuumajaama rajamise plaani juurde kuulub jäätmete eest hoolitsemine ja lõpuks ka jaama enda eluea lõpp, millele järgneb dekomisjoneerine, lammutus ja platsi tagasi n.ö greenfieldiks muutmine, mille järel ei ole maa kasutusele enam mingeid piiranguid.

Tuumajaamade projekteeritav eluiga on tavaliselt 60 aastat, mida on võimalik pikendada - mitmete jaamade litsentsid on pikendatud 80 aastani ning tulevikus pole välistatud, et tuumajaam töötab kasvõi 100 aastat.

Scroll to Top