Miks kliima soojeneb?
Maa kliima muutub soojemaks kasvuhooneefekti tõttu, mida põhjustab atmosfääris liigne süsihappegaas. Süsihappegaas (CO2) tekib ka looduslikult, kuid kütuste põletamisest lisanduv hulk on piisavalt suur, et looduslikku CO2 sidumise tasakaalu rikkuda.
Peamiseks kütuseks on viimased 100 aastat olnud ning on jätkuvalt fossiilkütused: kivisüsi, nafta ja gaas, mille põletamisel heidetakse atmosfääri 36 200 miljonit tonni süsinikdioksiidi ning atmosfääri CO2 sisaldus tõusnud tavapärase 150-300 ppm juurest 417 ppm tasemele, mis on viimase 800 000 aasta kõrgeim tase.
Fossiilkütuste kasutamise jätkamine kiirendab kliimakuumenemist
Maa kliima on muutunud alati, kuid mitte kunagi varem nii kiiresti kui praegu.
See jätab liikidele, seal hulgas inimestele väga vähe aega muutustega kohanemiseks. Mida kiiremini suudame inimtekkelisi kliimamuutusi pidurdama hakata, seda parem.
Töötusrevolutsioonist alates 1790-ndatel on süsinikdioksiidi heitme tõttu Maa kliima soojenenud 1 kraadi võrra ja viimased 18 aastat on olnud mõõdetud aja jooksul olnud kõige soojemad. Sellega kaasneb 21. sajandil maismaaliikide väljasuremine, toidu-ja veenappus põuastes piirkondades, kliimapagulus.
194 riiki leppisid 2015. aasta detsembris Pariisi kliimakokkuleppe raames leppisid kokku ülemaailmses siduvas tegevusplaanis ohtlike kliimamuutuste ennetamiseks, hoides maakera keskmise temperatuuri tõusu tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelse tasemega.
Energeetika vastutab kliima eest
Energeetikasektor on suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis. 2017. aastal pärines 88,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetika-valdkonnast.
Sellega on Eesti inimese kohta CO2 emissioon maailma üks kõrgemaid.