Millal on võimalik Eestisse väikse moodulreaktori rajamine?

Moodulreaktori Eestisse rajamiseks ehitusloa taotlemise eelduseid on mitu:

  1. Sobiva väikse moodulreaktori ehitusloa saamine kas USAs või Kanadas ning selle rajamine ning elektritootmise alustamine;
  2. Eestis asjakohase seadusandluse ja regulatsiooni olemasolu, mis võimaldab loamenetlust läbi viia;
  3. Rahvusvahelistele standarditele vastava ja asjakohase tehnilise pädevusega personaliga regulaatori olemasolu, kes suudab kvaliteetselt ehitus-ja opereerimisloa menetlust ja järelevalvet teostada;
  4. Riiklik otsus, et tuumaenergia väikse moodulreaktori näol on Eestile sobiv võimalik lahendus energiavarustuskindluse tagamiseks, kliimaeesmärkide täitmiseks ning majanduse arenguks.

Praeguste teadmiste järgi ei õnnestu vähema kui 10 aasta jooksul antud eeldusi täita, kuid ka nende eelduste täitmiseks on vaja teha järjepidevat tööd arendaja, riigi ja tehnoloogiaarendajate poolt.

Kas Eestisse võimalik rajatav tuumareaktor saaks plahvatada nagu Tšernobõlis?

Tšernobõli RMBK tüüpi tuumajaama neljandas, 1000 MW reaktoris toimus 1986. aasta 26 aprillil kaks plahvatust: esimene oli auruplahvatus, mis tulenes valesti korraldatud katsest, reaktori positiivsest reaktiivsusest aurutaskute tekkimisel ning reaktori sulgemiseks mõeldud kontrollvarraste grafiitotstest, mis tõstsid veelgi neutronite aeglustamist ning energiatoodangut.

Mõni sekund pärast AZ-5 (reaktori sülgamise avariilüliti) sisselülitamist hakkas reaktori võimsus hüppeliselt kasvama. Siis hakkasid purunema kütusevardad ja ummistusid kontrollvarraste kanalid. Kontrollvardad kiilusid kinni, kui nad olid sisestatud alles 1/3 ulatuses, ning seega oli reaktsiooni võimatu peatada. 3 sekundiga kasvas reaktori võimsus üle 530 MW.

Auru rõhk kasvas plahvatuslikult ja purustas jahutustorud. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus, mille põhjus oli kas vesiniku teke kõrgel temperatuuril tsirkooni ja vee reageerimisel või teise hüpoteesi kohaselt kriitilise massi ületamine mõnes purunenud reaktori osas.

Hinnanguliselt kasvas reaktori võimsus 30 GW-ni, ületades kell 1:23:47 ligi kümme korda reaktori nimivõimsust. Plahvatus paiskas minema reaktori kaane ja purustas osa energiaploki katust.
Loe lähemalt SIIT. Vaata õnnetuse tehnilist analüüsi SIIT. Soovitav on vaadata HBO minisarja “Tšenobõl” ning kuulata akadeemik Valeri Legasovi suitsiidieelseid salvestisi SIIT (vene keeles, inglisekeelsete subtiitritega).

Kuivõrd Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Euroopa Liidus, Jaapanis ja Lõuna-Koreas välditakse ning tagatud on kõrge ohutuskultuur ning rakendusel on väline betoonbarjäär ei ole selline avarii ning sarnases ulatuses mõju võimalik.

Scroll to Top