Tuumajaama veekasutus
- Tuumajaama käitamine ei mõjuta mingil viisil põhjavee ja muude veekogude puhtust.
- Tuumajaamast tulev vesi ei ole radioaktiivne, kuna see ei puutu kokku kiirgusallikatega ning on inimestele ja loodusele ohutu.
Tulevases Eesti tuumajaamas on kaks veejahutussüsteemi.
Esimene kontuur
(jaama töötamise ajal nõrgalt radioaktiivne, vesi läbib reaktorit ja ringleb kinnises süsteemis, ei puutu kokku väliskeskkonnaga)
Reaktorist väljuv aur kondenseerub ja jõuab tagasi reaktorisse, ilma elektrijaamast lahkumata.
Teine kontuur
(ei ole kunagi radioaktiivne, ei läbi reaktorit, ei puutu kokku radioaktiivse materjaliga)
Vett kogutakse välisesse jahutussüsteemi looduslikest veekogudest (meri, karjäär või vanad veega täitunud kaevandused).
Vastavad ehitus- ja tegevusload antakse välja ainult juhul, kui on põhjalike uuringutega tõendatud, et tuumajaama ehitus ja töö ega jäätmete geoloogiline ladestus ei mõjuta põhjavett mingil sellisel moel, et see ohustaks keskkonda, inimeste joogivee kvaliteeti või selle kättesaadavust.
Jahutamine mereveega
Kui teist kontuuri jahutatakse mereveega, siis kogutakse külm vesi merest, pool veest aurustub jahutustornides ja jõuab puhta auruna tagasi atmosfääri, teine pool kondenseerub ja jõuab puhta veena tagasi merre.
Merre tagastatav vesi ei ole radioaktiivne ja on 10 kraadi ümbritsevast temperatuurist kõrgem.
Kui jahutada tuumajaama mereveega:
| Läänemere veemaht: | 21 721 km3 |
| Tuumajaam pumpab meres: | 300 liitrit sekundis |
| Tuumajaam tagastab merre: | 146 liitrit sekundis puhast, mitte-radioaktiivset vett |
| Vee temperatuur pärast merre tagasipöördumist: | 10 °C ümbritsevast temperatuurist kõrgem |
Jahutamine suletud reservuaarist pärit veega
Kui teise kontuuri kogutakse vett suletud veekogust, aurustub pool veest jahutustornides ja jõuab puhta auruna tagasi atmosfääri, teine pool kondenseerub ja jõuab puhta veena tagasi suletud veekogusse, kust see pumbati.
Kuna osa soojust antakse ära veeauru kaudu, on reservuaari tagasijuhitava vee temperatuurierinevus väiksem.
Kui jahutada tuumajaama Aidu karjäärist pärit veega:
Vee hulk Aidu karjääris: | 25 000 000 000 liitrit Allikas: Tartu Ülikool |
Tuumajaam pumpab karjäärist: | 300 liitrit sekundis |
Tuumajaam tagastab karjääri: | 146 liitrit sekundis puhast, mitte-radioaktiivset vett. |
| Vee temperatuur pärast reservuaari tagasipöördumist: | 6 °C ümbritsevast temperatuurist kõrgem |
Kas Aidu karjääri veest piisab?
Aidu karjäärist pärit vee kasutamise võimalikkust hinnatakse keskkonnamõju analüüsi käigus riigi eriplaneeringu raames. Kui analüüsi tulemused näitavad, et pole piisavalt vett aastaringselt ja arvestades teisi tarbijaid, leitakse keskkonnanõutele vastav viis jahutusvee täiendavatele allikatele või valitakse asukoht, kus kasutatakse jahutuseks merevett.