Toeta tuumaenergia kasutuselevõttu Eestis!

BWRX-300-eesti lipp
Selline võiks välja näha Eesti tuumajaam

TUUMAENERGIA ON

KINDEL

Tuumajaam toodab energiat 24/7, Põhjamaades keskmiselt 93% aastast, seiskudes vaid hooldustöödeks.

Ilmast sõltumatu energia tagab Eestile energiasõltumatuse ja julgeoleku, mida vajavad nii kodud kui ettevõtted.

SOODNE

Uue põlvkonna moodulreaktorid on efektiivsed ja säästlikud.

Eesti tuumajaamast plaanime elektrit müüa keskmise hinnaga 65€/MWh, mis on üle kahe korra soodsam, kui tänane universaalteenus.

PUHAS

Tuumaenergia on CO2-heitme vaba ja liigitub Euroopa Liidus roheenergiaks.

Kliima kaitseks tuleb kogu maailma energeetikas vähendada CO2-heitmeid. Fossiilkütuste kasutmaisega kaasnevad heitmetasud muutuvad üha kallimaks.

Toetan Eestis tuumaenergia tootmise võimaluste põhjalikku uurimist ja välistavate asjaolude puudumisel tuumajaama rajamist.

Soovid lisainfot?

Korduma kippuvad küsimused

Kui söe- ja põlevkivijaamade ehitus ise on suhteliselt odav (nt Auvere 300MW elektrijaam maksis 600 miljonit eurot), siis edasine kütuse- ja keskkonnasaaste kulu moodustab elektri hinnast 80-90%. Tuumajaamad kasutavad väga vähe kütust ja see on suhteliselt odav (5-6% elektrihinnast), peamiseks hinnakomponendiks ongi jaama ehitus ise.

2022. aastal saadud hinnapakkumistele tuginedes saab hinnata, et Eestile sobiva tehnoloogia tuumajaama ehitus oleks ka eraettevõttele (mida Fermi Energia on) jõukohane, seejuures oleks iga järgnev reaktor oleks eelmisest soodsam. Kokku on Fermi Energial plaanis rajada 2-4 reaktorit – Eesti kindla tootmisvõimsuse vajaduse kataks jaam koguvõimsusega 600-1200 MW.

Elektri müügihind katab kõik jaama elukaare kulud, seal hulgas töötajate koolituse, jäätmekäitluse kui lõpuks ka jaama lammutamise kulud. Elektri hinda on sisse arvestatud ka lõivud, millega riik rahastab tuumajaama tööd ja ohutust kontrollivat regulaatorit.

Kuigi tuumaenergiat peetakse kalliks, on see tegelikult üks odavamaid energialiike – seda tõendavad nii pikaajaline käidukogemus kui tulevikuprognoosid. Vaid tuumajaamaga on võimalik pakkuda piikaajaliselt kindlat elektrihinda, sest puudub CO2-heide ja toodang ei sõltu ilmast.

Sellest tulenevalt pakume juba praegu Eesti ettevõtjatele võimalust allkirjastada memorandum tulevase pikaajalise elektrimüügi lepingue sõlmimiseks. Töötame välja ka soodsa pakkumise eraklientidele.

Põhjalikud uuringud ja eelplaneerimise protsess juba käib. Teada on nii ekspertide koolitusvajadused, jaama ehituse ja käitamise hind kui ka rajamise protsess. Eestis saaks tuumaenergiast elektrit toota 2031. aasta lõpus.

Loe põhjalikumalt

Eesti on väike riik ja siia sobib väikesel uue põlvkonna moodulreaktoril töötav tuumajaam. Selliseid reaktoreid on arenduses kümneid, neist Eestile sobivaima valimiseks on tehtud põhjalikke analüüse

Vaata siit referentstehnoloogia tehnilisi andmeid

Moodulreaktorite kohta loe siit

Iga tuumajaama planeerimise juurde käib ka jäätmekava koostamine. Jäätmete lõppladestuslahenduse jaoks on vaja eraldi riiklikku planeerimisprotsessi, kuid Eesti geoloogilistes tingimustes saab jäätmeid ladestada ohutult 1,5 km sügavustes puuraukudes Fennoskandia kilbi aluskivimis.

Loe täpsemalt

 

Jah.

Selle aluseks on võrdlused teiste roheliseks peetavate energialiikidega, mida kinnitab ka Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse raport.

Tuumaenergia tootmisel ei eraldu süsihappegaasi, mis on inimtekkeliste kliimamuutuste peamiseks põhjustajaks. Samuti on tuumaenergial teistest energialiikidest väiksem jalajälg nii maa- kui materjalikasutuses.

 

Austraaliast või Kanadast.

Tuumkütused on maailmaturult ostetav kaup, mida toodetakse mitmes maailma riigis. Me ei pea sõltuma ebasõbralikest riikidest ei uraani kaevandamise, rikastamise ega kütuse valmistamise etapis.

Loe lähemalt

Väikeses tuumajaamas saab tööd ca 70-150 inimest, kellest valdav osa on elektrikud, soojusenergeetikud, tehnikud ja muud spetsialistid, kes on ka täna Eesti erinevates elektrijaamades tööl. Tuumaeksperte on vaja juurde koolitada vaid kuni paarkümmend ning see töö juba käib. Fermi Energia annab välja stipendiume tuumaenergia õpinguteks välisülikoolides ja toetab tuumaenergia valdkondades töötamiseks vajalike alusteadmiste omandamist mitmel moel.

Ka jaamale järelevalvet tegev regulaator vajab koolitatud töötajaid, kokku ca 30-50 inimest. Valdav osa vajalikest kompetentsidest on juba Eestis olemas.

Loe lähemalt

Scroll to Top