Toeta tuumaenergia kasutuselevõttu Eestis!
TUUMAENERGIA ON
KINDEL
Tuumajaam toodab energiat 24/7, Põhjamaades keskmiselt 93% aastast, seiskudes vaid hooldustöödeks.
Ilmast sõltumatu energia tagab Eestile energiasõltumatuse ja julgeoleku, mida vajavad nii kodud kui ettevõtted.
SOODNE
Uue põlvkonna moodulreaktorid on efektiivsed ja säästlikud.
Eesti tuumajaamast plaanime (2021. aasta prognoosi põhjal) elektrit müüa keskmise hinnaga 65€/MWh, mis on üle kahe korra soodsam, kui tänane universaalteenus.
PUHAS
Tuumaenergia on CO2-heitme vaba ja liigitub Euroopa Liidus roheenergiaks.
Kliima kaitseks tuleb kogu maailma energeetikas vähendada CO2-heitmeid. Fossiilkütuste kasutamisega kaasnevad heitmetasud muutuvad üha kallimaks.
Toetan Eestis tuumaenergia tootmise võimaluste põhjalikku uurimist ja välistavate asjaolude puudumisel tuumajaama rajamist.
Jaga sõbraga!
Soovid lisainfot?
Korduma kippuvad küsimused
Kui söe- ja põlevkivijaamade ehitus ise on suhteliselt odav (nt Auvere 300 MW elektrijaam maksis 600 miljonit eurot), siis edasine kütuse- ja keskkonnasaaste kulu moodustab elektri hinnast 80-90%. Tuumajaamad kasutavad väga vähe kütust ja see on suhteliselt odav (5-6% elektri hinnast), peamiseks hinnakomponendiks ongi jaama ehitus ise.
2022. aastal saadud hinnapakkumistele tuginedes saab hinnata, et Eestile sobiva tehnoloogiaga tuumajaama ehitus oleks ka eraettevõttele (mida Fermi Energia on) jõukohane, seejuures oleks iga järgnev reaktor eelmisest soodsam. Kokku on Fermi Energial plaanis rajada 2-4 reaktorit – Eesti kindla tootmisvõimsuse vajaduse kataks jaam koguvõimsusega 600-1200 MW.
Elektri müügihind katab kõik jaama elukaare kulud, sealhulgas töötajate koolituse, jäätmekäitluse ning lõpuks ka jaama lammutamise kulud. Elektri hinda on sisse arvestatud ka lõivud, millega riik rahastab tuumajaama tööd ja ohutust kontrollivat regulaatorit.
Kuigi tuumaenergiat peetakse kalliks, on see tegelikult üks odavamaid energialiike – seda tõendavad nii pikaajaline käidukogemus kui tulevikuprognoosid. Vaid tuumajaamaga on võimalik pakkuda pikaajaliselt kindlat elektrihinda, sest puudub CO2-heide ja toodang ei sõltu ilmast.
Sellest tulenevalt pakume juba praegu Eesti ettevõtjatele võimalust allkirjastada memorandum tulevase pikaajalise elektrimüügi lepingute sõlmimiseks. Töötame välja ka soodsa pakkumise eraklientidele.
Põhjalikud uuringud ja eelplaneerimise protsess juba käib. Teada on nii ekspertide koolitusvajadused, jaama ehituse ja käitamise hind kui ka rajamise protsess. Eestis saaks tuumaenergiast elektrit toota 2031. aasta lõpus.
Eesti on väike riik ja siia sobib väikesel uue põlvkonna moodulreaktoril töötav tuumajaam. Selliseid reaktoreid on arenduses kümneid, neist Eestile sobivaima valimiseks on tehtud põhjalikke analüüse.
2022. aasta lõpus küsisime pakkumisi kolmelt väikereaktori tehnoloogia arendajalt ning valisime Eestisse sobivaimaks tehnoloogiaks USA ja Jaapani ühisettevõtte GE Hitachi uue põlvkonna väikese moodulreaktori BWRX-300, mille esmaehitus algab Kanadas. Eesti jaama planeerides tugineme Kanada kogemusele.
Iga tuumajaama planeerimise juurde käib ka jäätmekava koostamine. Jäätmete lõppladestuslahenduse jaoks on vaja eraldi riiklikku planeerimisprotsessi, kuid Eesti geoloogilistes tingimustes saab jäätmeid ladestada ohutult 1,5 km sügavustes puuraukudes Fennoskandia kilbi aluskivimis.
Jah.
Selle aluseks on võrdlused teiste roheliseks peetavate energialiikidega, mida kinnitab ka Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse raport.
Tuumaenergia tootmisel ei eraldu süsihappegaasi, mis on inimtekkeliste kliimamuutuste peamiseks põhjustajaks. Samuti on tuumaenergial teistest energialiikidest väiksem jalajälg nii maa- kui materjalikasutuses.
Austraaliast või Kanadast.
Tuumkütused on maailmaturult ostetav kaup, mida toodetakse mitmes maailma riigis. Me ei pea sõltuma ebasõbralikest riikidest ei uraani kaevandamise, rikastamise ega kütuse valmistamise etapis.
Väikeses tuumajaamas saab tööd ca 70-150 inimest, kellest valdav osa on elektrikud, soojusenergeetikud, tehnikud ja muud spetsialistid, kes on ka täna Eesti erinevates elektrijaamades tööl. Tuumaeksperte on vaja juurde koolitada vaid kuni paarkümmend ning see töö juba käib. Fermi Energia annab välja stipendiume tuumaenergia õpinguteks välisülikoolides ja toetab tuumaenergia valdkondades töötamiseks vajalike alusteadmiste omandamist mitmel moel.
Ka jaamale järelevalvet tegev regulaator vajab koolitatud töötajaid, kokku ca 30-50 inimest. Valdav osa vajalikest kompetentsidest on juba Eestis olemas.