Elu tuumajaama kõrval: lood ja kogemused
Külastasime Soomes Olkiluoto tuumajaama kõrval elavaid inimesi, et mõista, milline on igapäevaelu tuumajaama naabruses reaalse kogemuse näitel.
Olkiluoto tuumajaam
Olkiluoto elektritootmiskompleks koosneb kolmest tuumareaktorist.
Nende elektriline koguvõimsus on 3 380 MW, mis on umbes kaks korda suurem kui Eesti ajalooline kõrgeim elektritarbimise tipp.
2024. aastal toodeti 28% Soomes tarbitud elektrist Olkiluoto tuumajaamades.
Loodus tuumajaama ümber
Alustame ülevaatega tuumajaama kõrval asuvast looduslikust territooriumist. Umbes 700 meetri kaugusel külastuskeskusest avaneb vaade ümbrusele, mis annab hea ettekujutuse tuumajaama ümbritsevast maastikust. Video näitab, milline näeb välja vahetult jaama lähistel paiknev roheline loodusala. 2025. aasta sügisel käis Olkiluoto ümbruse olude ja inimestega tutvumas Fermi Energia praktikant Marie Sinivee.
🏡 Olkiluoto tuumajaamale lähimad elamud asuvad ligikaudu 3 km kaugusel.
🏡 2022. aastal elas 5 km raadiuses püsivalt umbes 50–60 inimest.
🏡 Lähimad suvilad paiknevad ligikaudu 0,5 km kaugusel ning kokku on 5 km raadiuses ligikaudu 550 suvilat või puhkemaja.
🏡 Umbes 10 km kaugusel asuvad neli algkooli: Kuivalahati, Linnamaa, Lapijoki ja Kaaro kool.
Elu tuumajaama naabruses: kohalike kogemus
Eurajoki vallas, kus Olkiluoto tuumajaam asub, elas 2022. aastal Soome statistika järgi 9 236 inimest.
Tuumajaama läheduses on kolm olulist keskust: Eurajoki valla keskus, Rauma linn (39 000 elanikku) ja Pori linn (83 000 elanikku).
Intervjuud Rauma linna elanikega | 12 km tuumajaamast
Intervjuud Eurajoki linna elanikega | 15 km tuumajaamast
Eurajoki vallavanem Vesa Lakaniemi
Eurajoki vallavanem Vesa Lakaniemi selgitab, kuidas ta kohaliku omavalitsuse juhina suhtub naabruses tegutsevasse tuumajaama: kuidas jaam toetab kohalikku kogukonda, milliseid töökohti see piirkonda loob ning millist nõu ta võiks anda Eesti elanikele, kes seisavad sarnaste otsuste ees.
Olkiluoto insenerid räägivad
Insener Tommi Tupala selgitab, kes elavad Olkiluoto poolsaarel tuumajaama kõrval ning kust on pärit inimesed, kes jaamas töötavad. Ta kirjeldab, et tuumajaama ümbruses on palju suvemaju ning puuduvad piirangud paadiga sõitmisele, ujumisele või kalapüügile.
Insener Timo Nerve räägib, miks keevaveereaktor (sama tüüpi reaktor, mida planeeritakse ka Eestisse) on hea lahendus ning kuidas käideldakse kasutatud tuumakütust.
Anne Niemi, endine medõde ja Soome esimene litsentseeritud naissoost tuumajaama operaator selgitab, kuidas ta tuumajaama tööle sattus, milline näeb välja õpe ning igapäevane töö tuumajaamas. Ta räägib ka sellest, kuidas TVO toetab kohalikku kogukonda ning kuidas toimub pidev suhtlus tuumajaama operaatori ja 5 km raadiuses elavate inimeste vahel. Samuti annab ta nõu, mida võiksid teha Eesti inimesed, kelle naabrusse planeeritakse tuumajaam.
Soome tuumajäätmete lahendus
Samal poolsaarel, kus asub Olkiluoto tuumajaam, paikneb ka maailma esimene tuumajäätmete lõpphoidla – Onkalo.
Eestlaste muljed Olkiluoto Expressist
Fermi Energia on juba mitu aastat viinud Eesti piirkondade elanikke, kuhu kaalutakse võimalikku tuumajaama rajamist, külastusreisidele Soome tuumajaamadesse. Oleme kogunud nende muljed ja tagasiside pärast visiiti.
Tuumajaama kontrollruum
Turbiinihall
Auruturbiini vahetus
Generaatorihall
Tuumajaama planeering Eestis
Eestis on käimas tuumajaamale sobivaima asukoha leidmiseks riiklik eriplaneering. Selle kohta saad lähemalt lugeda aadressil fermi.ee/REP.