Fermi Energia analüüsib hetkel nelja kõige potensiaalsemat reaktoritehnoloogiad, mille on välja selgitanud teostatavusanalüüs (pdf). Lõplik tehnoloogia valik tehakse projekti hilisemas faasis. Välistatud ei ole ka mõni muu reaktoridisain, kui selline uus konkurentsivõimeline tehnoloogia turule peaks tulema.

Tegu on 300 MW elektrilise võimsusega moodulreaktoriga, mille disain põhineb sama firma 1520 MWe võimsusega ESBWR keevvee-reaktoril, mis läbis USAs NRC litsentseerimisprotsessi 2014. aastal.

Reaktoril puuduvad ringluspumbad, nende asemel kasutatakse konvektsiooniga jahutussüsteemi tuumkütuse jääksoojuse jahutamiseks. Selline süsteem on väga turvaline ja töötab avarii korral ilma inimese sekkumise ja välise toiteta 7 päeva, mille järel on vaja lisada jahutusbasseini vett, jaama pumpade või kasvõi tuletõrjeauto pumba abil. Jaama eeliseks on end juba tõestanud tehnoloogiad ja konstruktsioonilahendused, millega tagatakse tuntud tarne-ja väljaõppesüsteemide kasutamine. Ühtlasi on jaama ehitusmaht 1 MW kohta poole väiksem ning ohutuskonstruktsioon vajab ESBWR-iga võrreldes kümme korda vähem betooni.

Vaata GE/H kodulehelt

Reaktori litsentseerimisprotsess algas 2017. aasta detsembris Kanadas ning esimene jaam on plaanis valmis saada 2030. aasta paiku Point Lepreau’s.

Stabiilne soolareaktor (SSR) on tuumareaktori disain, mille on välja töötatud Ühendkuningriigis ja Kanadas asuv Moltex Energy Ltd. SSR-W300 on väikseim võimalik süsteem, mille soojuslik võimsus on 750 MW ja elektriline võimsus 300 MW.

Täht “W” tüübi nimetuses tähistab “waste burner”-it – tegu on sulasoolareaktoriga, mis kasutab kütusena juba vesijahutusega reaktorites kasutatud tuumkütust, mis on muundatud uraani, plutooniumi, väikeaktiniidide ja lantaniidide trikloriidide ehk kloriidsoolade kujule. Tulevikus on võimalik kasutada kütusena ka väherikastatud uraani või tooriumi.

Vaata Moltexi kodulehelt

Reaktori arendamist alustati 2000ndate alguses, 2017. aastal algas litsentseerimisprotsess USA tuumaregulaatori NRC juures ning peaks lõpliku litsentsi saama 2020 lõpuks. Esimene jaam Utah osariigis peaks valmima 2020-ndate teises pooles.

Esimene sellel tehnoloogial põhinev jaam koosneb kaheteistkümnest 200 MW soojusliku võimsusega moodulist elektrilise brutovõimsusega 60 MW, ehk jaama elektriline koguvõimsus on 720 MW bruto / 685 MW neto (Eesti tingimustesse sobiks sellest poole väiksem ehk 6 mooduliga jaam). Reaktorites on kasutusel klassikaline surveveereaktori tehnoloogia, kuid pumpade asemel kasutatakse jahutusvee loomulikku tsirkulatsiooni läbi reaktorituuma ja aurugeneraatorite.

Vaata Nuscale kodulehelt

Reaktori litsentseerimisprotsess algas 2017. aasta detsembris Kanadas ja esimene jaam Ontarios peaks valmima umbes 2030. aasta paiku.

Kavandatava moodulreaktori soojuslik võimsus on 400 MW ja elektriline netovõimsus 185-192 MW. IMSR-400 on sulasoolareaktor, tegu on soojuslikel neutronitel töötava reaktoriga ehk tegemist ei ole briideriga, ning kütuseks on madala rikastusega (alla 5%) U-235, mis on lahustunud floriidsoolas uraan-tetrafloriidina. Sool on ka reaktori peamiseks jahutusvedelikuks. IMSR on otseseks järglaseks USA Oak Ridge riiklikus laboratooriumis edukalt 7000 tundi käitatud sulasoolreaktori eksperimendile, milles tõestati peamised kütuskomponendid, materjalid, opereerimisprotseduurid ning esmaklassiline ohutus ka süsteemi elektritoite peatamisel.

Vaata Terrestriali kodulehelt

Rahvusvaheliselt on määratud väikeste moodulreaktoritena (VMR) alla 300MW elektrilise väljundiga tuumareaktorid.

VMR arendamine on viimase 10 aasta areng kuivõrd suured tuumajaamad on muutunud väga kalliks (üle 5 miljardi eur) ning rajamine tihti ehitamise tähtaega ületavaks, millega kaasnevad mitmed probleemid ning kulude kasv.

Reaktori rajamine moodulite kaupa ning väiksemana võimaldab saavutada väiksemat rahalist projekti kogukulu, elektrivõrku sobivamat tootmisvõimsust, suuremat ehituskindlust ning väiksem reaktor võimaldab ka teatud ohutuseeliseid.

Olulisim etapp uue reaktortehnoloogia energiatootmisse toomisel on ehitusloa saamine ehk litsentseerimine. OECD riikides on praegu ehitusloa menetlusprotsessis kõige kaugemale jõudnud Ameerika Ühendriikide Riiklikus tuumaohutuskomisjonis NuScale reaktor.

Kõige enim VMR reaktoreid, sealhulgas 4nda põlvkonna reaktoreid on eel-litsentseerimisel (Vendor Design Review) Kanada Tuumaohutuskomisjoni poolt. Eel-litsentseerimine annab reaktori arendajale kindluse, et nende reaktori tehnilised ja protseduurilised lahendused vastavad regulaatori esitatud tehnilistele nõuetele ning pole põhimõttelisi takistusi edasiseks asukohapõhiseks ehitusloa menetluseks.

Kuivõrd tuumareaktor on keeruline insenertehniline rajatis, mille eeldatav tööiga kõrgetel temperatuuridel ja/või survetel on aastakümneid, nõuavad regulaatorid arendajatelt eksperimentaalsetele katsele tuginevaid põhjalikke andmeid eri komponentide (torustik, ventiil, materjalid, kütused jne) ning süsteemide (primaarne soojuskontuur; avariisulgemissüsteem jne) toimimise ja vastastikuste mõjude kohta tagamaks väljaspool kahtlust antud süsteemide pikaajaline planeeritud toime ning kogusüsteemi ohutus kõikide võimalike stsenaariumite korral.

Scroll to Top