- Kodumaine ilmast ja naabritest sõltumatu energiatootmine on riigile sama oluline, kui kodumaine põllumajandus ja riigikaitse.
- Elektri hind on püsivalt soodne nii suurkliendile kui kodutarbijale, sest asendab kallima fossiilenergia.
- Prognoositav ja taskukohane elektrienergia annab meie tööstusettevõttele konkurentsieelise maailma eksporditurgudel ning soodustab uute ettevõtete ja töökohtade teket Eestis.
Tuumajaam pakub eratarbijatele odavat elektrit fikseeritud hinnaga
Fermi Energia plaanib müüa eratarbijatele oma elektrit pikaajaliste fikseeritud hindadega lepingutega, sihtides elektri hinda vahemikus 75-80€ / MWh.
Kui tarbijal on fikseeritud hindadega leping, siis on elektri kilovatt-tunni hind fikseeritud ja elektriarvel on kilovatt-tunni hind igal kuul sama.
Tänased mitmeaastased 100% rohelise elektri 3 kuni 7 aastased elektrimüügi hinnad on ligi 120-130€ / MWh.
Tuumajaama toodang aitab langetada ka elektri turuhinda
Tuumajaamas toodetav elekter lükkab turult välja kallimad fossiilkütustega elektrijaamad. Kuna tuumaenergia tootmine ei sõltu ilmastikust ning tagab pideva elektritootmise 24/7 täisvõimsusel, väheneb turu hindade volatiilsus (hinnakõikumist teatud ajaperioodil). Sellest saavad kasu ka need tarbijad, kes valivad börsipaketi.
Avatud elektriturul ehk elektribörsil kujuneb elektrihind nõudluse ja pakkumise tulemusena iga tunni vältel. Nord Poolis avatud elektriturul kauplevad elektritootjad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsi, Norrast ja Taanist. Elektrihinnad erinevad riigiti, kuna riikidevahelised ülekandevõimsused on piiratud. 2024 a. Soome-Eesti elektriülekande tasu 1 MWh kohta kujunes oksjonil 30€ / MWh (2023 a. oli 23€ / MWh).
Esimestena pääsevad nõudluse katmiseks turule taastuv- ja tuumaenergia üksused. Nende toodang on madalama hinnaga, kuna energiaallikad on soodsad ja tootmisel ei teki süsihappegaasi. Kui taastuv- ja tuumaenergiast piisab tarbimise katmiseks, on elektri hind turul soodne.
Kui taastuvad allikad ja tuumaenergia ei kata nõudlust, pääsevad turule põlevkivi-, kivisöe- ja gaasielektrijaamad. Nende elekter on kallim nii kütuse kui ka CO2 emissioonitasu tõttu.
Elektri börsihinna määrab viimane pakkuja. Kui viimasena katab turunõudmise näiteks gaasielektrijaam, mille hind on kõrgem, siis määrabki ta ära selle konkreetse tunni elektrienergia hinna. Kui viimasena katab turunõudmise tuumajaam, on hind on soodne.
Kas teadsid, et erinevalt taastuvenergiast ei vaja tuumaenergia maksumaksjalt täiendavaid tootmistoetusi?
- Some OL3 reaktor rajati ilma riiklike toetusteta.
- Eleringi poolt kogutud ja tootjatele makstud taastuvenergia tasu tarbijale koos käibemaksuga on 2024. aastal 1,28 senti/kWh (12,8 €/MWh).
- Taastuvenergia dotatsioon 2024. aastal jaotub eeldatavalt järmiselt:
- 35% tuuleenergia toetamiseks,
- 33% biomassist ja biogaasist toodetud elektrienergia toetamiseks,
- 32% päikeseelektrijaamade toetamiseks.
- Prognoositav toetuse suurus taastuvenergia toodangule (1649 GWh) on 88,5 miljonit eurot.
- Kahe 300MW väikereaktoriga saaks toota üle 4000 GWh aastas toetusteta.
Eesti tuumajaam parandab Eesti ekspordivõimekust
Fermi Energia äriplaanis on prognoositud, et tööstusklientide osakaal peaks moodustama 60–80 protsenti. See annab võimaluse Eesti majandusel areneda, samas jagub piisavalt elektrit ka soodsalt elektriturule suunamiseks. Praeguseks on juba sõlmitud eelkokkulepped fikseeritud hinnaga elektri müümiseks 96 Eesti ettevõttega, kelle kogutarbimine on 500 GWh. Fermi Energia eesmärgiks on katta pikaaegsete ettemüügilepingutega 4,8 TWh, esmalt Eesti ja siis Läti ja Leedu tööstustarbijatega.
Prognoositav ja taskukohane elektrienergia annab meie tööstusettevõttele pikaajalise konkurentsieelise maailma eksporditurgudel ning soodustab uute ettevõtete ja töökohtade teket Eestis.
Allikas: Elering
Miks elekter kallineb?
Alates 2019. aastast on elektrienergia muutunud üheks Eesti suurimaks impordikaubaks. Statistikaameti andmetel oli Eesti elektrienergia netoimport 2023. aasta 3. kvartaliga 206 miljonit eurot. See summa kujutab endast Eestis tootmata jäänud lisandväärtust, kõrgepalgalisi töökohti ja maksutulu. Allikas: Eesti Statistikaamet
3. jaanuaril 2024 oli Eestis elektritootmisel puudu 300-600 MWe võimsust. Kui meil oleks olnud 300 MWe tuumaenergiat, oleksime suutnud vältida 720 000 euro välismaale saatmist. 600 MWe puhul oleksime suutnud hoida 1 440 000 eurot kodumaal.
Arenguseire Keskuse teostatud analüüs tuumajaama majandusliku mõju kohta näitas, et perioodil 2023-2035, võttes arvesse nii ehitus- kui ka tootmisperioodi, on oodata järgnevaid mõjusid:
Allikas: Arenguseire Keskus
Eesti tuumajaam tagab Eesti varustuskindlust
Arvestades Soome enda kiiret elektritarbimise kasvu (prognoositud 125 TWh 2033. aastaks, mis on 47 TWh rohkem kui 2023. aastal), kuid samal ajal kindlate tootmisvõimsuste vähenemist (söeelektrijaamade sulgemist) ja ilmastikust sõltuvate juhitamatute võimsuste osakaalu suurenemist, on keeruline tõestada, et Soome suudab tagada Estlink 1, 2 või 3 kaudu ka Eesti ja Baltikumi varustuskindlust tuulevaiksel talvel.
2024. aasta algus näitab, et külma talve ja napi tuule korral on Soomel endal puudu kindlatest tootmisvõimsustest (impordides 2,6 GW) ning ilmselt ei suuda panustada Eesti ja Baltikumi varustuskindlusesse. Kindel tootmisvõimsus Eestis on tõhusam varustuskindluse tagaja kui välisühendused, mis on tõestatult haavatavad.
Toasooja, töökohti ja kohaliku elu edenemist lisaks
Tuumajaam ei tooda mitte ainult elektrit, vaid ka soojust. Fermi saaks lähematele (kuni mõnekümne kilomeetri raadiuses olevatele) asulatele praegusega võrreldes mitu korda odavamat toasooja toota. Näiteks Šveitsis annavad tuumajaamad eramajadele 12 km raadiuses toasooja hinnaga 10 €/MWh. Praegu saame prognoosida, et Eestis saaksime pakkuda kaugkütet hinnaga umbes 30 €/MWh, mis on üle kahe korra odavam kui reguleeritud hind Kiviõlis, Sillamäel ja Narvas.
Lisaks elektrile ja soojusele loob tuumajaam piirkonda 200 otsest töökohta keskmise palgaga praegusel tasemel ca 4000 eurot. See tähendab omavalitsusele otsest tulumaksutulu ca 800 000 eurot aastas. Lisaks tekib umbes 100 kaudset töökohta, kuna tuumajaam vajab mitmeid teenuseid sarnaselt põlevkivisektoriga.
Aga miks mitte ehitada tuumajaama Soomes?
- Soomes hetkel ühtegi uue tuumajaama kindlat arendusprojekti ei ole, seega võib eeldada, et järgmise 10 aasta jooksul ei teki Soomes uusi tuumajaamu. Soomlased ei ole ühtegi korda väljendanud huvi tuumajaama ühisprojekti vastu.
- Soomes asuva tuumajaama mõju Eesti elektrihinnale ilmneb ainult teatud tundidel, mil Soome-Eesti ülekandel on veel vaba mahtu. Ülejäänud aegadel ei ole Soomes asuval tuumaelektrijaamal Eesti tarbijatele kasu. See kajastub piiriüleses hinnavahes, mis oli 2024. aastal 30 €/MWh. Samuti ei võimalda see Eesti klientidele pikaajalist juurdepääsu soodsa ja stabiilse hinnaga elektrile. 2023 aasta keskmiselt oli Some ja Eesti hinnaerinevus 34 €/MWh.
- Merealused kaablid on haavatavad. Soomes ehitatav tuumajaam hakkab elektrit edastama olemasolevate merealuste elektrikaablite kaudu, mis on senise praktika põhjal lihtsasti haavatavad. Näiteks sai 2023. aastal tõsiselt kahjustada Balti mere merealune infrastruktuur: BalticConnectori gaasitoru ja Eesti-Soome ning Eesti-Rootsi vahelised sidekaablid.