BWRX-300 Linda
GE Hitachi BWRX-300 on Fermi Energia tehnoloogiavaliku võitja.
Andsime sellele eestipärase, kuid rahvusvahelise nime Linda.
GE Hitachi keevaveereaktorite kümnes põlvkond
BWRX-300 on GE Hitachi Nuclear Energy välja töötatud keevaveereaktorite disainidest uusim, kümnes põlvkond. Selles kasutatavad tehnoloogiad on tõestanud töökindlust eelnevates reaktoripõlvkondades ning uuemad lahendused on läbinud litsentseerimise USA tuumaohutusametis NRC. Tegu on 300 megavatise elektrivõimsusega väikese moodulreaktoriga, mis kasutab loomuliku tsirkulatsiooniga vesijahutust (pumbad pole reaktori ohutuse tagamiseks vajalikud). Kasutatud on passiivseid ohutussüsteeme, mis hoiavad reaktori igas olukorras ohutus olekus ilma inimese sekkumiseta.
Esimese omataolise reaktori rajamist alustab energiaettevõte Ontario Power Generation 2024-2025 Kanadas ning kommertskasutusse jõuab see 2027-2028. aastal.
Põhiomadused
Väiksem – BWRX-300 jaam mahub 170 x 280 meetri suurusele maa-alale. Selle ala piiridesse jäävad nii võrguühendus, jahutustorn, kontor, parkla, ladu kui ka muud vajalikud abihooned. Eriolukorra planeerimise tsoon on hinnanguliselt umbes 8 hektarit.
Soodsam – nn. tavalise tuumajaamaga võrreldes kulub BWRX-300 jaamas 90% vähem betooni. Ka toodetava elektri (MW) kohta on BWRX-300 ehitusmaht 50% väiksem. Seega on väikereaktoriga jaam suurtest jaamadest konkurentsivõimelisem, kuna väiksem ehitusmaht tingib vähem viivitusi ehituses. Disaini lihtsus ja eelmiste põlvkondade keevaveereaktorite tõestatud toimivus teeb BWRX-300 ka võrreldes teiste väikereaktoritega 60% soodsamaks.Ühe reaktori hinnanguline maksumus on 1 mld eurot.
Ohutum – passiivsed ohutussüsteemid vähendavad jahutusvee kaost tingitud õnnetuse (LOCA) ohtu. Reaktoriauru kondenseerimine ja loodusseaduste toimel töötavad jahutussüsteemid tagavad inimese sekkumiseta reaktori ohutuse ka kõige rängema ja ebatõenäolisema õnnetuse korral vähemalt nädalaks, mille järel piisab jahutusvee lisamisest tavalise veepumba või tuletõrjeauto pumba abil. Reaktori jahutamiseks piisab ka sellest, kui neljast veereservuaarist on kasutatav üks.
Eestis 2031-2035 – Esimese omataolise reaktori rajamist alustab energiaettevõte Ontario Power Generation 2024-2025 Kanadas ning kommertskasutusse jõuab see 2027-2028. aastal. Selle ehituse käigus on võimalik jälgida ja hinnata protsessi ning teha ettevalmistusi ka Eestisse rajamiseks.
Jaama peamised osad
Olulisemad tehnilised parameetrid
| Reaktori tüüp | BWR – keevaveereaktor |
| Elektriline võimsus | 300 MWe |
| Termiline võimsus | 870 MWth |
| Jahuti | H2O |
| Neutronite aeglusti | H2O |
| Disainitud eluiga | 60 aastat (pikendatav) |
| Koormustegur | 95% |
| Võimsuse reguleerimise võime | 50-100% igapäevaselt, 0,5% minutis |
| Kütusevahetuse tsükkel | 12-24 kuud |
| Kütuse tüüp | UO2 |
| Kütuse rikastusaste (keskmine) | 3,4% |
| Avariitoite vajadus | Puudub |
| Arvutuslik tuuma kahjustumise tõenäosus | Vähem kui 10‑7 reaktoriaasta kohta |
| Ehitusaeg (1+n reaktori puhul) | 26 kuud |
| Ehituse hind (1+n reaktori puhul), hinnanguliselt | 1 miljard eurot jaama esimese reaktori puhul, ehituse hind langeb järgmiste reaktoritega |
| Elektri tootmise omahind, hinnanguliselt | 50-60 €/MWh |
Allikas: aris.iaea.org
Teostatav ka Eestis
Väljakujunenud tõhus tarneahel
Reaktor ja selle olulisemad komponendid (auruseparaator, aurukuivati, kontrollvardad ja nende ajamid) nagu ka isoleeritud kondensatsioonisüsteem on mitmetes reaktorites kasutusel. Kogenud tootjad eksisteerivad nii USAs, Kanadas, Jaapanis, Mehhikos kui Euroopas (GE Poweri turbiinitehased Prantsusmaal ja generaatoritehased Poolas). Tarneahelat ei pea nullist rajama.
Konventsionaalsed komponendid
Auruturbiin ja generaator on „off-the-shelf“ tehnoloogia, mida GE on suurtes mahtudes tootnud. Nt. TOPAIR generaatorit on GE tootnud, tarninud ja sünkroniseerinud 3 570 ühikut üle maailma. Fermi Energia on koostöös Eesti masinaehitus-ja tootmisettevõtete (Estanc, Estonian Heavy Indistries, Scanweld, BLRT, Maru, Aquaphor, Kunda Nordic Tsement jt) veendunud, et ligi 30% komponentide väärtusest on toodetav ja tarnitav Eestist.
Nii USAs kui Euroopas (Šveitsis, Hispaanias, Soomes, Rootsis, Saksamaal) on mitmeid energiaettevõtteid, kellel on pikaaegne ohutu ja ökonoomne keevaveereaktorite käidukogemus. Eksisteerib BWR omanike grupp ja Jaapani BWR Operaatorite Treeningkeskus . Antud riikide regulaatoritele ja paljudele tehnilistele tugiorganisatsioonidele on tehnoloogia tuttav. GE Hitachi on teostanud kümnete reaktorite hooldus- ja seadmevahetustöid. Reaktorite pikaajaline käitamine (aging management) 40-50 aasta jooksul on hästi teada.