Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega loodi õigusraamistik rahumeelse tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks Eestis.
Seadus paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, kuid ka lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku.
Riikliku tuumaregulaatori funktsioon koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla. Muu hulgas sätestab seaduse jaama rajamiseks astmelise loasüsteemi, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Tuumaregulaator alustab seaduse järgi tegevust 1. jaanuaril 2027.
Seaduses kehtestati ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks. Seadus sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted.
Menetluse käigus täiendas Riigikogu seadust lisades tuumajaama ehitamise menetlusse täiendava poliitilise otsustuskoha – tuumajaama ehitamise üle otsustamisel peab lisaks tuumaregulaatorile ja valitsusele sellele oma heakskiidu andma ka Riigikogu.
Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (856 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 63, vastu 10 ning erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.