Eesti ettevõte Fermi Energia on valinud uue põlvkonna tuumareaktoreid arendava Moltex Energy oma partneriks, teatas ettevõte.
Kaks ettevõtet sõlmisid kavatsuste protokolli, mis näeb ette ühist tööd Moltexi reaktori rajamise tasuvuse uurimisel.
Fermi Energia juht Kalev Kallemets ütles Moltex Energy teatel, et ettevõtte ambitsioon on rajada Eestisse Euroopa esimene neljanda põlvkonna väike modulaarne tuumareaktor. Tema sõnul võiks see valmida 2030. aastate alguses.
Moltex Energy arendusjuht Simon Newton lisas, et Eesti on täiuslik asukoht uue energiaallika kasutusele võtmiseks.
Uue põlvkonna tuumajaam oleks varasematega võrreldes 20 korda väiksem, kuid selle võimsus oleks sama.
Moltex Energy arendab sulasoolreaktorid. Neis toodetakse energiat kiirete neutronite abil, kütusena kasutatakse juba tekkinud tuumajäätmeid. Kogu reaktsioon toimub atmosfäärirõhul. Reaktor ei saa jahutuse puudumisel üle kuumeneda. Temperatuuri tõustes hakkab langema tuumareaktsiooni kiirus. Nii oleks selle ehitamine lihtsam ja odavam.
“Seal ei saa tekkida gaaside plahvatuslikku eraldumist, sest pole gaase ja siis ei saa olla ka plahvatust. Teiseks, kui temperatuur tõuseb, reaktsioon aeglustub ja see ei saa ära sulada. Kui see jõuab teatud temperatuurini, siis ta lihtsalt lõpetab töö. Nii et see ei saa ära sulada ega plahvatada. Süsteemi ehitus on palju lihtsam ja seeläbi ka odavam,” kirjeldas Newton “Aktuaalsele kaamerale”.
“Arvan, et suudame toota energiat odavamalt, kui söel või gaasil töötavates elekrijaamades. Meil pole illusioone, et see on nende laiema leviku huvides kriitiline,” selgitas Newton varasemas intervjuus ERR-ile.
Fermi Energia loodab, et uue põlvkonna tuumajaam aitaks tagada ühtaegu kohalikku energiajulgeolekut ja langetada elektrihinda.
Lisaks Moltexile otsib Fermi Energia kokkuleppevõimalusi veel kahe välisettevõttega Nuscale Power ja Terrestrial Energy.
“Mida me täna teeme, me loome selle esimese kontakti tehnoloogiatootjatega. Me oleme alustanud koostööd Eesti ülikoolidega, et seda võimalust koos uurida. Ja kõik, mis puudutab tuumaenergiat, siis mitte midagi ei juhtu tavaliselt enne, kui kümne aasta pärast või veelgi kaugemal,” rääkis Fermi Energia nõukogu esimees Sandor Liive.
Ka füüsik Andi Hektor leiab, et just kontroll elektriallikate ja hinna üle on üks põhilisi argumente, miks tuumajaama Eestisse ehitada.
“Miks minule see tehnoloogia meeldib, on sellepärast, et see tehnoloogia sobib hästi koos töötama näiteks päikeseelektrijaamadega, tuuleelektrijaamadega, mis on üsna ebastabiilsed. Need nn sulasoolareaktorid võimaldavad üsna hästi energiat n-ö puhverdada ehk kui energiat on rohkem vaja – näiteks tuul läheb ära -, siis me saame sealt üsna lihtsalt juurde võtta mingis mõttes nagu salvestatud energiat,” selgitas Hektor.
Majandusministeeriumis veel seadusi ettevalmistama ei hakata, sest projekt on väga varases staadiumis.
“Kõigepealt peaks olema kindlus tehnoloogia osas. Nii palju, kui kuulda on, siis tehnoloogia on lootustandev. Väga mitmete seniste tehnoloogiate peavalud on seal lahendatud, aga täna on ta ideetasandil. Ootame ära, kuni ta on litsentseeritud. Siin on küsimus ka ühiskondlikus debatis: kui selline jaam tuleb, siis see on otsus, mida ühiskond peab aksepteerima pikka aega, tuumajaama tööaeg on 60-100 aastat,” rääkis majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.
Praeguse kava kohaselt on plaanis ehitada esimene sulasoolal põhinev 300-megavatine reaktor 2028. aastaks Kanadasse New Brunswicki.
Veebruaris asutatud Fermi Energia suuromanikeks on 40-protsendilise osalusega Eesti Geoloogiateenistuse endine asedirektor Kalev Kallemets, 26 protsendiga Eesti Energia endine juht Sandor Liive ning 20 protsenti kuulub Henri Ormusele, kes on lõpetanud Rootsi kuningliku tehnoloogiainstituudi tuumaenergeetika programmi. Omanikeringi kuuluvad BNS-i andmeil ka Mati Jeltsov, Kaspar Kööp ja Mait Müntel.
Esmakordselt avaldatud 26.03.2019 ERR uudisteportaalis. Toimetaja: Merili Nael, Janet Õunapuu