Euroopa riikidel on geograafiast tulenevalt väga erinevad energia vajadused ja energia tootmise eeldused. Mägises Austrias on head eeldused hüdroenergia tootmiseks ning omariikliku fossiilkütusega riikides nagu Poola, Eesti, Kreeka, Saksamaa on suur osakaal just kivisöe või põlevkivi põletamisel elektri tootmiseks.

2017. aastal toodeti Euroopa Liidus keskmiselt 25% elektrist tuumaenergiaga ligi 100 tuumajaamas. Suurim tootja on Prantsusmaa. Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/cache/infographs/energy/bloc-3b.html

Euroopa Liit on määranud 2030 aastaks eesmärgiks, et 32% energiast oleks toodetud taastuvenergia allikatest ja vähendada CO2 heidet 40% võrra. Allikas: https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/2030_en

Samas mitmed liikmesriigid nagu Holland, Suurbritannia, Soome, Taani, Prantsusmaa on võtnud siseriiklikult vastu otsuse loobuda kivisöe kasutamisest elektritootmises.  Ülevaate suletavatest söeelektrijaamadest saab siit .

Sellega kaasneb aga objektiivne probleem, et vajalik on juhitavaid tootmisvõimsusi tagamaks igal ajahetkel elektrivõrgu sageduse 50Hz säilitamine vastavalt elektri tarbimisele igal sekundil. Taastuvad energialiigid on paraku aga sõltuvad ilmast: kas tuule puhumisest või päikse paistmisest (pilvisusest).

Seega taastuvelektri tootmine ei ühti igapäevaste tarbimistsüklitega, mis on enda maksimumides iga tööpäeva hommikul ja tööpäeva lõppedes. Eesti 2018. aasta tunnipõhise tuuleenergia toodangu andmed Eleringilt on esitatavad joonisel (lisatud joonis), kusjuures on oluline märkida, et ligi pool tootmisvõimsusest asub Lääne-Eestis ja pool Ida-Eestis ning nende vahemaa on ca 250 km. Seega see vahemaa ei võimalda ilmselt tõhusat koormuse jaotumust.

Tuuleenergia

Scroll to Top