Uuring: Eesti geoloogia võib olla tuumajäätmete lõppladustuseks sobiv

Fermi Energia tellitud potentsiaalse väikereaktoriga tuumajaama jäätmete lõppladustuse eeluuringus hinnati erinevate Eesti piirkondade võimalikku sobivust süvapuurauk-hoidlale. Uuringu läbiviija esialgsel hinnangul võiksid mitmed piirkonnad võiksid tulevikus, kui tekib hoidla rajamise vajadus ning kui täpsemad mõõtmised samuti seda kinnitavad, saada selleks potentsiaalselt Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) heakskiidu. Uuringu viis läbi Ameerika Ühendriikide ettevõte Deep Isolation, mis arendab horisontaalseid süvapuurauke kasutavat tuumajäätmete lõppladustustehnoloogiat.

Eesti kristalse aluskorra kvalitatiivse geoloogilise hindamise käigus tehti kameraaluuring olemasolevate geoloogiliste andmete ja analoogide põhjal ning selle alusel ei tuvastatud välistusi edasisteks täpsemateks uuringuteks. Uuringus hinnati nii geoloogilisi tingimusi kui võimalikke riskitegureid Eesti eri paigus. Fermi Energia on esimene Euroopa ettevõte, kes on seda tüüpi geoloogiliste uuringute osas sõlminud lepingu Deep Isolationiga. Uuringu Eesti-poolseks partneriks oli OÜ Inseneribüroo STEIGER.

Eesti on võtnud eesmärgiks vähendada süsihappegaasi heitkoguseid 2050. aastaks 70% võrra ning lõpetada põlevkivielektri tootmine 2035. Aastaks. Väikeste moodulreaktorite abil heitmevaba tuumaenergia tootmine on üks võimalik lahendusviis nende eesmärkideni jõudmiseks, kuid tuumaenergia kasutuselevõtu arutelu üheks võtmeküsimuseks on, kuidas kasutatud tuumkütust mitmeteks inimpõlvedeks ohutult ladustada.

“Kui tahame olla oma ettevõtmises edukad ja võtta 2030ndatel esimese Euroopa Liidu riigina kasutusele mõni maailmas arenduses olevatest väikestest moodulreaktoritest, siis peame võtma vastutuse kasutatud tuumkütuse lõppladustuseks samaaegselt elektritootmise algusega” ütles Fermi Energia juhatuse liige Kalev Kallemets. “Deep Isolationi uuringust nähtub, et süvapuurauk-ladustuse lahendus võib olla Eestile sobivaim – ohutu, kuluefektiivne, rajatav väikese keskkonnamõjuga ja mahule kohandatav.”

Kuna Eestis kaalutakse uue põlvkonna väikeste moodulreaktorite kasutamist tulevikuenergeetika dekarboniseerimiseks, vajavad nii poliitikakujundajad kui kõik Eesti elanikud kindlust, et kasutatud tuumkütuse lõppladustuseks on ohutu ja taskukohane viis,” ütles Deep Isolationi Euroopa ja Lähis-Ida haru juht Chris Parker. “See on oluline samm saamaks kinnitust, et pea kõik Eesti piirkonnad, eriti Põhja-Eestis, on geoloogiliselt sobivad süvapuurauk-lõppladustushoidlale.”

Kui näiteks Soomes, Rootsis ja Prantsusmaal rajatakse tuumajäätmede lõppladustushoidlaid kaevandamise teel, siis süvapuurauk-ladustus isoleeriks kasutatud tuumkütuse keskkonnast palju sügavamale – umbes 500 meetri asemel 1500 meetri sügavusele, kuid maksaks umbes neli korda vähem. Sellise hinnataseme indikeeris hiljutine Deep Isolationi ja USA uurimisinstituudi Electric Power Research Institute’i koostöös valminud uuring. Süvapuuraukude rajamine on ka oluliselt kiirem – puurimiseks kulub aega mõni nädal, samas kui suurte hoidlate kaevandamine võib võtta aastakümneid.

Deep Isolationi tehnoloogiat tutvustav video inglise keeles:

Uuringu tulemusi tutvustab Deep Isolation 9. veebruaril konverentsil www.fermi.ee/konverents ning Fermi Energia avaldab aruande.

 

Scroll to Top